Maret Maripuu: Tööinspektsiooni kõige valusam probleem on tööõnnetused
Uuest aastast riigikogu liikme töö tööinspektsiooni juhi ameti vastu vahetanud Maret Maripuu leiab, et töötervishoid ja -ohutus ei tohiks olla tänapäeval tüütu kohustus, mille pealt kokku hoida.
„Ohutu ja kvaliteetne töökeskkond on kvaliteedimärgiks ettevõttele ja tunnustuseks koostööpartnerite silmis ja peaks andma praegusel tööjõuturul, kus juba töötajaid napib, konkurentsieelise,“ ütles kuu aega tööinspektsiooni juhi ametis olnud Maripuu intervjuus Delfile.
Maripuu sõnul olid 2013. aasta tööõnnetuste numbrid kurvastavad – 4158 tööõnnetust, millest 20 lõppes surmaga. „See on lubamatult suur arv, mitte ühegi töö hind ei tohi olla inimese elu, sest kõiki töid saab teha ohutult ja kõikides töökohtades tuleb võimalikud ohud viia miinimumini,“ rääkis Maripuu eesseisvast ülesandest.
Kui Eestil on liiklusohutuse kava, mille kohaselt peaks liikluses hukkunute arv viie aasta kokkuvõttes jääma alla 75 inimese, siis tööinspektsioonil sarnast eesmärki püstitatud pole.
Maripuu arvates ei ole õige plaanida kellegi surma ja öelda, et me nii mitme hukkunuga oleme nõus. „ Ka üks on liiga palju ja me peame vaatama, mida me saame teha, et viia tööõnnetuste arv miinimumini ja et surmaga lõppenud õnnetusi ei oleks,“ lausus Maripuu. Inspektsioon saab selleks teha ennetavat järelevalvet, teavitada, nõustada ja koolitada.
Kuna tööõnnetuse tagajärjel võib tekkida tüsistus või töövõime kaotus, siis on oluline et tööõnnetus on registreeritud tööinspektsioonis. Nii on võimalik hiljem hüvitise saamiseks tõestada, et on toimunud tööõnnetus, mis võis viia tüsistuseni. Sellest tulenevalt võiks kannatanu kindluse huvides pärast tööõnnetust pöörduda tööinspektsiooni veendumaks, et temaga toimunud tööõnnetus on registreeritud.
"Sageli ollakse arvamusel, et kui töötaja töötab töölepinguta, siis õnnetusjuhtumi puhul ei saa seda tööõnnetuseks pidada," rääkis Maripuu eksiarvamusest. Ta tuletas kõigile meelde, et töösuhe tekkib ka siis, kui tööandja lubab töötaja tööle ja isik on faktiliselt tööle asunud. Kõikidel sellistel juhtudel eeldatakse tööõnnetuse toimumist, uurimise käigus selgitatakse välja konkreetsed asjaolud.
Eestlaste mitu elu
Ka Maripuu ise vaatab teise pilguga kui ehitusplatsilt mööda sõidab, kas on ikka järgitud kõiki ettekirjutusi. Ehitusplatsile märkust tegema läinud Maripuu naersid ehitusmehed aga välja. „Nad leidsid, et mis nendega ikka saab konkreetses olukorras juhtuda,“ meenutas Maripuu juhtumit ehitusplatsil, kus kuus töömeest olid kiivriga ja kahel ei olnud kiivrit peas.
„Kui vaadata eestlaste käitumist mitte ainult töösuhetes, vaid ka liikluses või suvel veekogude ääres, jääb mulje, et eestlastel on kindel veendumus, et neile on antud mitu elu,“ kõneles Maripuu. „Ega kogu ühiskonna probleeme ei saa lahendada töölepinguga, mõned asjad peavad hakkama inimesest endast, kuidas me hoolime lähedastest, kuidas suhtume iseendasse.“
Töösuhted on kahepoolsed
Maripuu sõnul saab tööõnnetuste vähenemine toimuda ennekõike tööandaja ja töötaja koostöös. Rohkem tuleb mõelda, mil moel saab teha tööd tervisekahjustust saamata. Tema sõnul on oluline, et ettevõtetes leviks mõtteviis – ohutus ennekõike. Samuti on oluline, et töötajad järgiksid tööohutuse reegleid.
„Tööandja kohustuseks on töötajale tööohutuse ja töötervishoiu reegleid tutvustada ja veenduda, kas töötaja sai nendest reeglitest aru,“ ütles Maripuu. Ta tõi näite tööõnnetusest, kus töötaja ei kasutatud tööks ettenähtud turvarakmeid ehkki need olid tööandja autos. „Oluline, et mõlemad teaksid oma õigus, aga ka kohustusi, kui turvavarustus on antud, tuleb seda ka kasutada.“
„Inspektsiooni roll on eelkõige ennetava järelevalve tegemine ja teine oluline asi on tööõnnetuste uurimine,“ kõneles Maripuu inspektsiooni valdkonnast. „Elu on näidanud, et inspektorid jõuavad uurimise käigus hoopis enamate põhjusteni kui tööandjad ja selle läbi saab teha jälle paremaid juhendmaterjale.“
Ohuteguritest rääkides tõi Maripuu välja, et sagedamini mõeldakse füüsikalistele ohuteguritele, aga vähem ohtlikuks ei saa pidada ka psühholoogilisi ohutegureid.
„Kui me räägime kaubandusest, siis on oluline kuidas tööandaja tööprotsessi korraldab, kas kassapidajal on tööaja vahel pause, kuidas on korraldatud töö, et rahul oleksid nii kliendid kui teenindajad,“ kõneles Maripuu.
Olukord tööturul
Maripuu rõhutas, et töösuhe on kahepoolne ja on oluline, et mõlemad osapooled teaksid oma õigusi ja kohustusi. Kui aga on kõhklusi, saab nõu küsida näiteks tööinspektsiooni infotelefonilt või vaadata tööelu portaali, kus on erinevaid lahendusi lähtuvalt valdkondadest.
Maripuu sõnul saab tööinspektsioon vihjeid rikkumistest. Tema sõnul on oluline, et inimesed ise ka reageeriksid ja inspektsioon omalt poolt teeb ennetavat järelevalvet. „Seda ei saaks küll öelda, et ei teatata,“ väitis Maripuu. Eriti vihjatakse tööohutuse reeglite rikkumise kohta, kus näiteks ehitusplatsidel ei kasutata turvavaurtust või kui inimesed talvel ilma rakmeteta katuseid puhastavad. Sõltuvalt rikkumise tõsidusest võib tööinspektsioon ettekirjutusele lisanduda väärteomenetlus.
„Inimesed peavad enda õiguste eest hea seisma,“ sõnas ta ja soovitas töölepingu sõlmimisel olulistes asjades kokku leppida. Kui seda on tehtud, on töötajal õigus nõuda tööandjalt ka nende tingimuste täitmist.
„Tööandaja jaoks on suur väärtus see, kui ta suudab leida hea ja motiveeritud töötaja ja selle töötaja kinnihoidmisest on ta huvitatud,“ sõnas Maripuu.
Maripuu sõnul on kehtiv töölepinguseadus tööturu osapooltega punkt-punktilt ja koma-komalt läbi arutatud ega ole kaldu tööandja poole.
Samuti on üle võetu Euroopa Liidu seadused. „Oluline on meeles pidada, et töösuhe on eraõigussuhe ja riik ei pea sellesse sekkuma rohkem kui see on hädavajalik ja seetõttu on osapooltel võimalus omavahel kokku leppida tingimustes,“ rääkis Maripuu. Ta lisas, et riigi poolt on kehtestatud miinimumid alla mille ei tohi kokkuleppeid sõlmida.
„Kui võrrelda töötamist meil või mujal, siis pigem on lahkumise põhuseks palk kui konkreetsed töötingimused,“ ütles Maripuu. Eesti ja Soome tööseadus on Maripuu sõnul suhteliselt sarnane, kuid töötajate kindlustunne on tema sõnul Soomes suurem sellepärast, et seal on tugevamad ametiühingud.
„Meie töötajad tunnevad ennast kaitsetuna ilmselt sellepärast, et nad tunnevad ennast läbirääkimistel töölepingu tingimuste üle ebakindlalt,“ kõneles Maripuu. Ta soovitas nõu ja abi saamiseks pöörduda ettevõtte töötajate esindaja või tööinspektsiooni poole.
Lepinguta töötamine
Töölepinguta töötamine on Maripuu sõnul jätkuv mure. Ikka leidub tööandjaid, kes võtavad töötajad tööle ja jätavad nendega kirjalikud töölepingud sõlmimata. „Tööandjate sellist käitumist toetab paljuski töötajate enda käitumine,“ rääkis Maripuu. „Nad ei nõua töölepingu sõlmimist ja on rahul sellise olukorraga.“
Maripuu sõnul ei mõista töötajad sageli kirjaliku töölepingu olulisust ja unustavad ära, et kirjalik leping tagab ka konkreetsed sotsiaalsed garantiid.
Siiski peavad inimesed ise otsustama, milline lepingu vorm neile sobib, aga tööinspektsiooni läbiviidud sotsiaalkampaaniaga selgitati näiteks töölepinguga töötamise eeliseid alates sellest, miks on töölepingu sõlmimine kasulik kuni töösuhetega kaasnevate sotsiaalsete tagatisteni.
Tööinspektsioonile teeb Maripuu sõnul muret, et paljud inimesed on nõus sõlmima võlaõiguslikke lepinguid, näiteks töövõtulepingut, mis ei anna töötajale selliseid sotsiaalseid garantiisid, mis tööleping. Eelmise aasta lõpus korraldas inspektsioon inimeste teadlikkuse tõstmiseks kampaania, mis juhtis tähelepanu töölepingu olulisusele. 1. juulist peaks jõustuma ka töötamise registri pidamise nõue, mis kohustab tööandjat registreerima andmed töötaja kohta.
Töötamise register annab töötajatele võimaluse veenduda, et tema eest makstakse makse, see ei välista küll ümbrikupalkade täielikku kadumist, kuid vähemalt kokkulepitud töötasu hakkavad töötajad ametlikult kätte saama, tõi Maripuu välja ühe registri eelise.
Maripuu sõnul on meelevaldne teha üldistust, kes on tööõigusest rohkem ja kes vähem teadlikumad. Tema sõnul valmistatakse ette ka teavitusmaterjale koolidele, et tõsta noorte tööturule sisenejate teadlikkust. Tööinspektsioon kasutab Euroopa Liidu sotsiaalfondi raha koolituseks ja nõustamiseks. Kui eelmistel aastatel olid koolituste fookuses töösuhted, siis järgmistel aastatel on pearõhk tööohutusel ja töötervishoiul.
Mullu osales tööinspektsiooni koolitustel 802 inimest, mis oli 33 protsenti rohkem kui alguses planeeritud. „Huvi ja vajadus oli suurem kui algselt ette nähtud ja ka sel aastal on planeeritud erinevad koolitused tööandjatele, kuidas teha riskianalüüse, kuidas konkreetselt ohte tuvastada, milliseid isikukaitsevahendeid kasutada,“ loetles Maripuu.
Töövaidluskomisjon
Maripuu ei nõustu suhtumisega, et tööandjad on üdini pahad ja ei hooli oma inimestest ning, et töövaidluskomisjon langetab otsused tööandja kasuks. „Meil ei ole põhjust arvata, et komisjon on oma töös tööandaja kasuks kaldu ja miks nad ka peaksid olema, sest kus oleks siis nende kasu,“ küsis Maripuu. Töövaidluskomisjonis on kaks kaasistujat, tööandjate ja töötajate esindaja. Kui tekkivad kahtlused kellegi erapooletuses, on vaidleval poolel alati õigus esitada taotlus komisjoni liikme taandamiseks.
Kuna töösuhe on kahepoolne, ei saa Maripuu sõnul öelda, et ainult ühel poolel on kohutused ja teisel on ainult õigused - mõlemal on nii õigused kui kohustused.
Töövaidluskomisjoni statistika näitabki, et aastas lahendatavast ligi 3000 vaidlusest umbes 90 protsenti on töötajate avaldused. Praktika on näidanud, et avaldustest umbes 35 protsenti rahuldatakse täielikult, 25 protsenti rahuldatakse osaliselt ja rahuldamata jääb umbes 15 protsenti avaldustest.
Eesti töötaja tervis
Maripuu, kellel lisaks juura haridusele on magistrikraad rahvatervishoius, on mures Eesti inimeste tervisnäitajate pärast. „Kui vaadata üldisi tervisenäitajaid, siis viimastel aastastel on need paranenud. Naiste ja meeste keskmine eluiga on tõusnud, mureks on see, et meeste ja naiste eluea vahel on suured käärid,“ kõneles Maripuu rahvatervisest. „Peamised surma põhjused on südameveresoonkonna haigused, naistel järgnevad kasvajad, meestel erinevad õnnetusjuhtumid.“
Maripuu sõnul on need ennetatavad oma enda käitumisega. „Kas me ütleme ei suitsetamisele, kas me oleme valmis pidama piiri alkoholiga, liikuma piisavalt, sööma tervislikult. Väga palju on meie endi kätes,“ tõdes ta.
Pensioniiga saab tema sõnul aga edasi lükata ainult siis, kui seda vaadata koos tervisenäitajatega. „Kui tervisenäitajad paranevad, on see reaalselt võimalik, kui tervisenäitajad kaasa ei tule, siis seda teha ei saa,“ tõdes Maripuu.
Eestil on praegu käsil naiste ja meeste pensioniea ühtlustumise protsess, mis lõpeb aastal 2016. Alates 2017. aastast sätestatakse üleminekuaeg 1954.–1960. aastal sündinud isikutele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani aastaks 2026. Vanaduspensioni üldiseks eaks saab siis 65 aastat.
Töölepingu seadus sätestab ka elukestva õppe põhimõtte, mis paneb töötajale üheks ülesandeks enda koolitamise, et ta ei kaotaks kvalifikatsiooni. „Kiiresti muutuvas maailmas peavad inimesed endale aru andma, et peab olema pidev valmisolek ennast täiendad ja ümber õppida, et leida endale tööturul kõige paremini sobivamat tööd,“ kõneles Maripuu.
Töötajad ja tööandjad kui partnerid
„Tööandja ja töötaja võiks olla partnerid, mitte vaenlased ja mõlemad osapooled peavad olema teineteisele lojaalsed“ leidis Maripuu. „Mõlemad on ju teineteisele vajalikud. Mõlemad on ju ühest ja samast asjast huvitatud. Kui tööandjal läheb hästi, siis see peaks kajastuma ka töötaja sissetulekus, et seeläbi töötaja oleks motiveeritud ja toetaks tööandjaid.“
Maripuu sõnul on selliseid ettevõtteid, kes sellest põhimõttest lähtuvad. Aga kahjuks on ka teistpidiseid näiteid, kus tööandja võtab töötajalt mitu nahka või kus töötaja kuritarvitab pakutud usaldust ja pakutud võimalusi.
„Appi tuleb terve talupojamõistus, millest lähtuda,“ soovitas Maripuu ja lisas, et riik on töötajatele toeks tulnud ja kehtestanud näiteks töötasu alammäära.
Nii näiteks ei saa ka tööandja sundida töötajat ületunde tegema. Seadus näeb ette, et selles peavad osapooled kokku leppima. Maripuu sõnul sõltub palju sellest, kuidas inimesed ise ennast väärtustavad. „Töötaja, kes on veendunud, et ta teeb head tööd, julgeb ka enda eest seista,“ on Maripuu veendunud.
Ta ise kandideeris tööinspektsiooni juhi kohale sellest erakonda informeerimata. „Saatsin oma avalduse ja motivatsioonikirja riigikantseleisse tippjuhtide konkursi komisjonile ja läbisin kogu kadalipu, mis kandideerijatele toimus,“ meenutas ta. Erakonda kuuluvus tema igapäevatööd ei sega, sest töös lähtub Maripuu kehtivatest seadustest.
„14 aasta jooksul ma puutusin kokku ühiskonnaelu väga erinevate tahkudega, töö riigikogus võimaldas jälgida protsesse ja mõjutada neid makrotasandil, kõik see tekitas minus huvi, kuidas seda praktikasse rakendada,“ rääkis Maripuu oma motivatsioonist inspektsiooni juhi ametisse asuda. Samuti oli soov oma teist haridust rakendada.
Esimese töökuuga on ta külastanud üle Eesti kohalikke inspektsioone ja edasi läheb töö inspektsiooni arengukava tegemisega. „Kuidas saavutada see, et töösuhte osapooled mõistaksid, miks on tarvilik kinni pidada töötervishoiu reeglitest,“ kõneles Maripuu. Ta töötab enda sõnul selle nimel, et töökeskkond oleks tervist säästev ja tööelu kvaliteet parim. Seda kõike nimetas ta väga põnevaks väljakutseks.
