Üha enam määratakse väärteo tegijale aresti puhul asenduskaristus

Ühiskondliku kasuliku töö tegemist määrati möödunud aastal Ida prefektuuris 156 korral, enim kasutati seda liiklusseaduste rikkumiste puhul kokku 88 korral.

Seda karistust kasutatakse väärtegude puhul, kus on kurjategijale määratud arest või on tasumata jäetud trahvid.

Sama tendents oli ka rahatrahvide asendamisel, kus süüdlane oli esialgselt saanud karistada liiklusnõuete rikkumise eest.

Kokku määrati möödunud aastal süüdlastele 3042 ühiskondliku kasuliku töö tundi, mis on 740 tundi enam kui ülemöödunud aastal. Määratud ühiskondlike kasulike töö tundide arv ulatub kahest kuni 60 tunnini. Kõige enam määrati kohtu poolt 5-10-päevaseid areste, mis asendati 11-20 tunni ühiskondliku kasuliku tööga. Esile võib tuua kahte kohtumäärust, kus töötundide arvuks oli 68 ja 122.

Ida prefektuuri korrakaitseteabetalituse vanemspetsialist Leana Kruuse sõnul on prefektuur kahe aasta jooksul sõlminud koostöölepped erinevate koostööparteritega. "Alati garanteeritakse töökoht ja antakse tagasisidet süüdlast puuduva tegevuse kohta," ütles Kruuse. Kõige rohkem tehti ühiskondliku kasuliku töö tunde Narva Aleksandri koguduses, Narva linnavalitsuses ja Rakvere kultuurikeskuses.

On olnud ka juhtumeid, kus süüdlased on oma kohustusest kõrvale hoidunud. "Kõige probleemsemad on narkootilise ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel rikkumise toime pannud isikuid, sest neil puudub arusaam ja tahe karistuse kandmisest. Nad tulevad ja lähevad töölt, millal neile sobilik on."

Möödunud aastal saadeti kahele süüdlasele kirjalikud hoiatused, 16 korral esitas prefektuur taotluse kohtusse ühiskondliku kasuliku töö tundide tagasi pööramiseks arestiks.