Tantsupidude ajalugu: Millal oli esimene pidu? Millal tantsis 10 000 tantsijat?

Tantsimine on eestlastele omane olnud ammustest aegadest alates. 19. sajandil ei pööratud tantsule siiski nii palju tähelepanu kui laulule ja pillimängule. Selleks, et tantsu kunstinähtuseks pidada, kulus rohkem aega.

Huvi tantsukunsti vastu kasvas oluliselt 20. sajandi alguses. Seejuures oli suur mõju traditsiooniks kasvanud üldlaulupidudel. Toimusid tantsulised ühisesinemised. IX üldlaulupeo "Ilopüha" etenduses 1928. aastal ja X üldlaulupeo "Jaaniõhtu" lavastuses 1933. aastal tegid kaasa rahvatantsurühmad. Nii loodi side laulupidude ning tantsu vahel.

Üldtantsupeo alusepanijaks võib pidada 1934. aastal aset leidnud I Eesti Mängude tantsu- ja võimlemispidu. Üritusel esines 1500 rahvatantsijat.

II üldtantsupidu (II Eesti Mängud) toimus 1939. aastal, esinejaid oli seal juba 1800. II maailmasõja ajal katkes ka nooruke tantsupidude traditsioon.

III üldtantsupidu toimus 1947. aastal. Esinejaid oli 840.

1950. aastal korraldati järgmine pidu - seekord Lauluväljakul. Teisel sõjajärgsel tantsupeol oli juba 1500 esinejat. Kõik järgnevad üldtantsupeod on korraldatud Kalevi keskstaadionil. 1955. aastal toimunud V üldtantsupeol ületas tantsijate hulk juba 3000 piiri ning kasvas järgnevate pidudega pidevalt.

Aegade suurim üldtantsupidu (IX) toimus 1970. aastal. Sellel astus ette 10 000 esinejat. Oli välja kujunenud kõiki vanuseastmeid hõlmav rühmaliikide struktuur - osalesid tantsurühmad alates mudilastest (lasteaialapsed) kuni tantsuveteranideni. Noorim tantsija sellel peol oli 4-aastane, vanim 76 aastane!

Peol osalesid ka puhkpilliorkestrid, rahvamuusikaorkestrid jm. Huvi peo vastu oli väga suur - viiest etendusest said vahetult osa 75 000 pealtvaatajat.

Kõigil järgnevatel üldtantsupidudel on esinejate arv olnud optimaalne - 8000 ümber.

Üldtantsupidu on terviklik, kindla süzheega etendus. Tuhanded rahvarõivais tantsijad moodustavad tantsides üle väljaku värvikaid mustreid.

Üldtantsupidu toimub enamasti samal nädalavahetusel üldlaulupeoga. Neid ühendab mõlema peo osavõtjate ühine pidulik rongkäik Tallinna kesklinnast lauluväljakule.

Mõned üldtantsupeod on toimunud ka omaette - VII üldtantsupidu 1963. aastal, IX üldtantsupidu 1970. aastal (üldlaulupidu korraldati erandina 1969. aastal, tähistamaks 100 aasta möödumist esimesest üldlaulupeost), X üldtantsupidu 1973. aastal ning XII üldtantsupidu 1981. aastal (1980. aastal toimus Tallinnas Moskva olümpiamängude purjeregatt ja sellega seoses ka üldlaulupidu. Üldtantsupidu lükati aasta võrra edasi).

Viimane üldtantsupidu toimus 3.-5. juulil 2009. aastal. Enamik üldtantsupidudest on toimunud nõukogude võimu perioodil. Ideoloogiline surve oli tantsupidude puhul võrreldes laulupidudega oluliselt nõrgem. Esiteks polnud deklaratiivseid Leninit ja parteid ülistavaid tantse, mida saanuks kavasse suruda, teiseks olid korraldajad piisavalt nutikad. Kuna üldtantsupidu on terviklik lavastus ning staadioni väikese mahutavuse tõttu antakse publikule 3-5 etendust oli võimalik loobuda avakõnest. Kõne asendati selleks puhuks loodud luuletekstiga. Eredaimaks näiteks on Vladimir Beekmani tekst: "Eesti, mu südame kodu, visade isade maa. Teist nii armast ei ole ja iialgi olla ei saa.". Kohustuslikus korras pidid kavas olema nn vennasrahvaste tantsud. Tantsiti läti, leedu, vene, valgevene, moldaavia, aga ka ungari, saksa jt rahvatantse, küll süitidena, küll eraldi. Nende esitamine oli pigem kasuks kui kahjuks.

Tantsupeod on ammutanud oma sisu rahvakunstist ning läbi aegade toitnud rahvustunnet. Alates 1962. aastast korraldatakse üldlaulupidude vahelistel aastatel noorte laulu- ja tantsupidusid. Esimene noorte tantsupidu toimus 1962. aastal.

2003. aastal lisati Eesti, Läti ning Leedu laulu- ja tantsupeo traditsioon UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja.

Vaata viimase tantsupeo meeleolusid peaproovist: