Ekspertide külastuse tulemused on esitatud minister Jaak Aaviksoo seisukoha võtmiseks.

Ametnikele esitatud dokumendid näitavad, et koolituse maht on väga suur. Seetõttu peab asutusel olema kindlasti koolitusluba, rääkimata sellest, et sõna „lütseum“ sellise koolitusasutuse nimes kasutada ei tohi, sest see viitab gümnaasiumiharidusele.


Esitatud andmed tõendavad, et õpilased saavad tavapärastes õppeainetes aastas üle 300 tunni õpetust Vene Lütseumi egiidi all. Sealhulgas on Vene Lütseumis õpetatud Tallinna Vene Linnamäe gümnaasiumi gümnasistidele ja ka teiste koolide õpilastele muuhulgas ajalugu ja ühiskonnaõpetust Venemaa õppematerjalide põhjal.

Ministeeriumi asekantsler Mart Laidmetsa sõnul pöördus ministeerium asjaosaliste poole: „Arusaamatuks jääb, miks on vaja riikliku õppekava täitmiseks suures mahus täiendavaid lisatunde, mida õpetatakse teise riigi õppekava järgi tehtud materjalide põhjal, koolitusloata ja eksitava nimega asutuses.“

Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart ütles, et haridus- ja teadusministeerium pärsib venekeelsete kooliõpilaste õigust tasuta õppekavavälisele emakeelsele õppele.

Kõlvarti sõnul käis eile hommikul haridus- ja teadusministeeriumi komisjon Tallinna Linnamäe Vene Lütseumis, kus tegutseb pealinna kooliõpilastele mõeldud tasuta hariduskeskus. „Ametnikud olid lütseumis peaaegu neli tundi, nõudes juhtkonnalt selgitusi selle kohta, millises mahus õpetatakse kooliaineid ning miks asutust toetati linna poolt 100 000 euroga,“ selgitas Kõlvart. „Siinkohal võib märkida, et ministeerium saatis lütseumile järelepärimise eelmisel teisipäeval, kuid ootas sellele vastust ainult kolm tööpäeva ning tegi seejärel sanktsioneerimata kontrolli.“

„Seoses vene gümnaasiumide üleminekuga eesti õppekeelele vajavad õpilased üha rohkem järeleaitaja abi, kuid kaugelt mitte igal perel ei jätku raha lisatundide eest maksmiseks,“ märkis abilinnapea. „Hariduskeskus on loodud abiks keskkooliõpilastele – see laseb venekeelsetel noortel parandada õppekavaalaseid teadmisi, täita lünki, mis jäid pärast materjali kuulamist mitte-emakeeles. Tegelikult oleks loogiline, kui sellise algatusega oleks välja tulnud ministeerium, mitte linn.“

Abilinnapea sõnul on hariduskeskuse loomisest alates õpetajad töötanud puhtast entusiasmist, kuid kaua see kesta ei saanud ning seetõttu otsustas linn eraldada vahendid SA Tallinna Vene Lütseumi tegevuse tagamiseks ning tasuda pedagoogidele nende töö eest. „Ministeerium väidab, et lisakursused, mille maht ületab 120 tundi või mis kestavad kauem kui pool aastat, peavad taotlema koolitusluba. Kuid hariduskeskuses ei ületa eraldivõetud kursuste maht 120 tundi ning need ei kesta üle poole aasta, seega ei vaja hariduskeskuse tegevus ka koolitusluba ega ole ministeeriumiga seotud,“ tõdes Kõlvart.

„Me plaanime tegevust laiendada ja suurendada kursuste, sealhulgas ka eesti keele kursuste arvu. Vajadusel pöördume ka haridus- ja teadusministeeriumisse ja taotleme koolitusluba. Ent igal juhul jätkub hariduskeskuse tegevus.“