Kavandatav abipakett, millest USA ja Euroopa Liidu diplomaadid rääkisid nädalavahetusel Müncheni julgeolekukonverentsil, oleks lääne esimene märkimisväärne samm geopoliitilise võitluse taasalustamiseks Kiievi pärast, seejärel kui Ukraina president Viktor Janukovõtš pööras selja assotsiatsioonileppele Euroopa Liiduga ja kirjutas selle asemel alla kokkuleppele Moskvaga 15 miljardi dollari suuruse abi saamiseks, kirjutab Wall Street Journal.

Venemaa teatas eelmisel nädalal, et peab sellest abist järgmise osa eraldamist kinni seoses Ukraina valitsuse tagasiastumisega, mis võib avada läänele võimaluse taas Ukrainale mõju avaldama hakata.

Euroopa Liidu välispoliitiline esindaja Catherine Ashton ütles intervjuus Wall Street Journalile, et lääneriigid töötavad Ukrainale antava finantsabi plaani kallal, mille numbrid ei oleks väiksed ning mis ei sõltuks rahvusvahelise valuutafondiga (IMF) sõlmitavast pikaajalisest kokkuleppest, mille tingimustega oleks Kiievil keeruline toime tulla.

Siiski peaks antav abi sõltuma Ukraina uue valitsuse majandus- ja poliitiliste reformide läbiviimisest.

USA ametnikud ütlesid, et eesmärk on veenda Janukovõtšit mitmeid poliitilisi reforme läbi viima, sealhugas moodustama tõelist tehnokraatide valitsust, mis alustaks karmide majanduslike muudatuste tegemist, mida soovib IMF.

Üks USA ametnik nimetas seda suureks porgandiks, millega pakutakse Janukovõtšile alternatiivset teed, mis hoiaks ära edasise vägivalla ja kalliks maksma mineva maksevõimetuks muutumise ning vähendaks Moskva võimet Ukrainat majanduslikult ja poliitiliselt kontrollida. USA ja Euroopa ametnike sõnul ei ole abipaketi suurust veel välja töötatud.