Paeti sõnul oli Tartu rahuleping Eesti esimene välisleping kujundamaks oma tulevikku ning rajajoon Eesti ajaloo kahe suure perioodi vahel. Rahulepe andis Eestile võimaluse esimest korda ajaloos ise riigina toimima hakata.

Rahukõnelused Eesti ja Vene delegatsioonide vahel algasid 5. detsembril 1919 ning lõppesid rahulepingu allkirjastamisega 2. veebruaril 1920 Tartus. Rahuleping avas tee Eesti iseseisvuse tunnustamiseks teistele riikidele – nii kinnitati rahvusvaheliselt Eesti riigi olemasolu ja eluõigust.

Paeti sõnul tegutseb Eesti täna selle nimel, et tugevneks ning laieneks demokraatlikke vabadusi ning inimõigusi austav väärtuste ruum. 

„Muutub maailm ja tema nõudmised, kuid Eesti on sama riik, mis 94 aasta eest, kui sõlmiti Tartu rahu. Selles riigis võime täna ennast kindlamalt ning julgemalt tunda kui kunagi varem. See aga ei tohi meid hooletuks muuta. Julgeoleku ja heaolu kasvu nimel tuleb tegutseda pidevalt," lisas ta.