"Kristiina Ojulandi loodav erakond lähtub tema erahuvist (pääseda tagasi europarlamenti, riigikogusse jne), mitte laiapõhjalisest avalikust huvist. Tal on vaja tööd, silmapaistvat tööd. Välja paistab ka kättemaksuiha Andrus Ansipile ja teistele reformierakondlastele, kes ta parteist välja heitsid," tutvustas Mäggi Delfile oma nägemust Ojulandi parteiloomisest.

"Eestis on palju sõpruskondi, kes heietavad mõtet "võtta võim". Neid on nii erakondade sees (kui võimu ei saa, teevad Meikarit), kui ka külapoe taga," lisas ta.

Erakond Ühtne Eesti (sic! lühendiks oleks saanud EÜE) nimega mängimine ütles Mäggi hinnangul, et Ojuland ja tema mõttekaaslased ei taju, kuidas saavutada avalikkuse poolehoid.

"Eelkõige Ühtse Eestiga väljatulek tegi uue erakonna paljude mõtlevate inimeste jaoks naeruväärseks. Ka sõnumid olid pigem teada-tuntud targutused teemal: kui mina teeksin, kui hästi siis kõik oleks - aga praegu on kõik valesti," iseloomustas Mäggi Ojulandi poliitjõu avalikkuse ette astumist.

"Võimuiha ja usk enda vääramatusse tappis võimaluse mõjuda tõsiseltvõetavalt. Eero Epneri soovitus võtta nimeks Coca-Cola oli vaimukas," leidis Mäggi.

"Samas on Eesti poliitikute leivanumber luua skandaale, et püsida avalikkuse huviorbiidis. See Ojulandil kindlasti õnnestus. Kuid ainult meediakajastus hääli ei too. On vaja võimalikult paljudele tublidele Eesti inimestele meeldida. "Ühtse Eesti" esimesed sammud viisid sellest pigem kaugemale," lisas ta.