Lugeja: tuima eesti naisega on võimatu suhet alustada!
Saime tuttavaks internetis ning kutsusin kena välimusega neiu kiirelt kinno. Kohtingu alguses ilmutasid end esimesed ohumärgid - isegi elementaarne vestlus ei kulgenud ladusalt! Sellest hoolimata alustasin temaga suhet, kuna kõledas sügises oli vastik üksi oma päevi veeta.
Ponnistasin seda lünklikku ja mitterahuldavat suhet venitada tublid kaks kuud. Kokku kolida me selle ajaga ei jõudnud ja eriliselt palju aega ei õnnestunud koos veeta. Lõpuks hakkasin lihtsalt teda töölt koju saatma ning keeldusin isegi tuppa astumast. Teadsin juba ette, et toas ootavad mind ees plakatid, krimisarjade kordused ning väsimuseohked. Huvitav, kas mõni mees unistab ka sellisest naisest? Tundub, et mitte, kuna neiu lüürilised armastust ootavad postitused suhtlusportaalis jätkuvad läbi aastate.
Tuimast eesti mehest rääkides kasutan ühe nüüdseks välismaale kolinud sõbra näidet. Ka siin saab täheldada passiivsust ning lootust, et suhte teine pool imeväel kõik korda ajab ning huvitavaks muudab. Kutt paistis silma ka ülisuure negatiivsusega, mis ilmselgelt võis esialgu huvitatud olnud neiud kiirelt minema peletada. Naljakal kombel kippusid kõik tema lühikeste suhete kaaslased kiirelt mujale vaatama ning üle aisa lööma. Sellest sai noormehe negatiivsus veel indu juurde. Tema peas kinnistus mõte, et kõik naised ongi kerglased ning jooksevad suurema rahakoti lõhna peale minema.
Üks huvitav tähelapanek veel: üksi jäävad inimesed on oma rahaga jube kitsid. Nii eelmainitud tööloomast naine kui ka nohiklik meesterahvas suhtusid oma rahasse kui Pühasse Graali. Võõras raha ja väljategemine olid mõnusad, kuid oma panus sinna jäi kas üldse tulemata või tuli suure tüli peale.
Siit saab tõmmata hea paralleeli: kes ei suuda jagada oma sissetulekut, ei saa ka suhtes hakkama. Suhe ise eeldabki väga suurt jagamist ning üksteise toetamist. Kui juba materiaalsel tasandil esinevad nii suured käärid, ei ole suhteks suurt lootust.
