"Kui see on seaduse järgi võimalik, siis võiks tüdrukule kodakondsus jääda. Kui aga ei ole, siis ma ei saa kuidagi üles kutsuda seadust rikkuma," kommenteeris Nutt Delfile president Ilvese üleskutset topeltkodakondsusega Kohtla-Järve tüdrukule jätta alles Eesti kodakondsus.

"Ühe tütarlapse kodakondsus ei tekita riigile probleeme. Riigile tekitaks probleeme see, kui selline asi muutuks massiliseks," lisas ta.

Mingit tähtaega, millal peaks kodakondsuse äravõtmine toimuma, ei ole kirjas. Küll aga tuleb see poole aasta jooksul algatada.

President Toomas-Hendrik Ilves palub säilitada Kohtla-Järve 13-aastasele tüdrukule Kristinale Eesti kodakondsus kuni tema täisealiseks saamiseni.

"Loodan, et meie riigimasin peatub enne, kui hakkab Kohtla-Järve 13-aastaselt tüdrukult ära võtma Eesti kodakondsust," kirjutas riigipea Facebookis.

Ilves leidis oma sissekandes, et otsustamine tuleks edasi lükata, kuni tüdruk on 18-aastane ning saab täisealisena loobuda Venemaa kodakondsusest, mille isa talle nelja aasta eest Vene konsuli soovitusel võttis.

"Isa ei olevat teadnud, et Eestis on topeltkodakondsus keelatud," kirjutas president. "Milles see tüdruk süüdi on? Palun ametnikelt inimlikkust ja mõistmist."

Võimuliidu saadikud lükkasid täna riigikogus ühe poolthäälega tagasi sotsiaaldemokraatide eelnõu, mis oleks säilitanud Kohtla-Järvel elavale 13-aastasele tüdrukule Eesti kodakondsuse.

Häältega 38:37 tagasi lükatud kodakondsuse seaduse muutmise eelnõu lähtuski Eestis sündinud ja 2001. aastal naturalisatsiooni korras Eesti kodanikuks saanud tüdruku juhtumist.

Lapse isa astus 2009. aastal Vene Föderatsiooni kodakondsusesse. Toona võttis isa naaberriigi konsuli soovitusel Venemaa kodakondsuse ka oma tütrele, teadmata midagi sellest, et Eestis on topeltkodakondsus keelatud.

Neli aastat elas Kristina rahulikult kahe riigi kodakondsena, kedagi see ei seganud. Kui aga Kristina nimele välja antud Venemaa passi nägi Politsei- ja Piirivalveameti ametnik, järgnes kiire reageering. Ametnik teatas, et kuna Eestis on topeltkodakondsus keelatud, on neil kohustus võtta Kristinalt ära Eesti kodakondsus.

Kui inimene on Eesti kodakondsuse saanud naturalisatsiooni korras ja PPA-le saab teatavaks, et ta on lisaks omandanud muu riigi kodakondsuse, alustatakse menetlust, kus inimesele antakse valik, kummast kodakondsusest ta loobub. Kuni tänase riigikogu otsuseni oli menetlus peatatud.