Lugeja: murdsin suurest armukadedusest naise telefoni pooleks

Mäletan üht suuremat jagelemist naisega, kuhu segatud lisaks törts armukadedust naise uue müstilise meessõbra tekkimise pärast. Tülitsesime kogu õhtu teemal, kas naise ja võõra mehe vahel saab olla suvaline sõprus. Naise sõnul just nii oli, kuid minu hing ei andnud rahu. Kogu öö mõtlesin sellele uuele mehele meie suhte vahel. Hommikuks olin end korralikult üles keeranud ja enne tööle sõitmist murdsin naise mobiili pooleks.

Kasutasin selleks lauaserva ning teoga püüdsin saavutada seda, et naine enam selle mulle ebameeldiva isikuga suhelda ei saaks. Elukaaslane ei jäänud võlgu ning viskas minugi telefoni kõvasti vastu maad. Et see tema meelehärmiks ei purunenud, lõi ta veel paar korda kannaga ekraanile. Tagantärele tundub see kõik marunaljakas, aga sel hetkel olid tunded kõvasti üle pea keenud.

Kogu meie viieaastase kooselu jooksul kaklesime pea iga päev. Imestan siiani, miks teineteist nii palju piinasime ja lahku ei läinud. Huvitav, et üks elu õppetund võib võtta nii kaua aega. Nojaa, kui inimene õppust võtta ei taha, on vaja teda pikemalt harida. Omapärane on ka see, et järgmises suhtes käitusin jätkuvalt samamoodi. Valasin oma halvad tunded naise peale välja. Pärast muidugi vabandasin, kuid kahju oli juba tehtud.

Kõige hullemad on need naised, kes suudavad sõna sõnalt mehe öeldut ka kümme aastat hiljem meenutada. Sellise naise lemmikväljendiks on: "Mees, sa räägid ju oma sõnadele vastu!" Kui meeshing julgeb selle kümne aasta jooksul mingit seisukohta muuta, on see automaatselt endale vastu rääkimine. Olen alati tahtnud selle peale öelda, et kas ma ei võigi kuskile poole areneda. Kas pean kogu eluks jääma kunagi välja öeldud tõekspidamiste juurde?

Praeguses suhtes olen suutnud pea kõik meie tülid leebemalt lahendada. Ühe suurema ütlemise oleme siiski juba üle elanud. Kogunenud negatiivsus oli sees nii suur, et isegi naise pisarad ei avaldanud oodatud mõju. Olin pahur edasi ning tõmbasin end voodisse risti kägarasse magama. Muidugi oli mul sisimas hea meel, kui hommikul end siiski naise kaisust leidsin. See oli algus meie leppimisele, mis võttis seekord lausa nädalaid aega. Ilmselt oli tüli algpõhjus juba ammu sügaval hõõgunud ja lõpuks lahvatas.

Järelkustutustööd võtavadki kaua aega. Mõnikord on kahju nii suur, et ehitatust ei saagi enam asja ja on vaja täiesti nullist alustada.