"Kuna põhikooliõpilaste arv kasvab, tuleb kesklinna piirkonda luua rohkem põhikoolikohti," põhjendas Kõlvart koolide liitmist.

Kohaletulnute pahameele pälvis Kõlvarti väide, et väikese kooli potentsiaali saab ära kasutada üksnes suures ja tugeva koolis. "Meie analüüs näitab, et head tulevikku siin ei ole ning ka gümnaasiumiosa saab vaid liites säilitada". Kooliga seotud inimesed kardavad aga, et liitmisega kaovad traditsioonid ning halveneb õpikeskkond.

"Hetkel läheb kogu toetus, mille riik annab omavalitsustele, üksnes õpetajatele palkade väljamaksmiseks. Lisaressursse väikeste koolide ülalpidamiseks ei ole ega tule," rääkis Kõlvart.

Kõlvart ütles enne tänast koosolekut Delfile, et liitmise peamiseks põhjuseks on see, et Tallinna südalinna kool alatäituvusega ning ühisgümnaasium töötab kohati kahes vahetuses. "Koolide liitmisel saab linna plaani järgi esimestesse klassidesse võtta vastu rohkem õpilasi, samas luua ka täiendavaid gümnaasiumikohti. Mõlema ühendatud kooli õppesuunad säilivad".

Kahe kooli ühendamine ja põhikooli õpilaskohtade lisandumine leevendab abilinnapea sõnul ka lähipiirkonnas asuva Jakob Westholmi gümnaasiumi esimeste klasside komplekteerimist. "Hetkel töötab kool kahes vahetuses ning potentsiaalsete esimeste klasside õpilaste arv kasvab, üle saja õpilase soovib igal aastal kooli astuda," selgitas Kõlvart.

2013/14. õppeaastal asus südalinna kooli esimesse klassi õppima 47 õpilast ja ühisgümnaasiumi esimesse klassi 97 õpilast. Kõlvarti sõnul oli sooviavaldusi TÜG-i astumiseks oli veelgi enam. "Nii TÜG (Pärnu mnt 71) kui ka TSK (Liivalaia tn 23) asuvad kesklinnas ja nende vahemaa teineteisest on linnulennult 916 meetrit."

1120 toetusallkirja

Tallinna Südalinna kool, endise nimega Liivalaia gümnaasium kogus hoolekogu eestvedamisel 1120 allkirja Tallinna ühisgümnaasiumiga liitumise vastu. Kõik toetusallkirjad esitati Tallinna linnapeale.

Kooli direktor Veiko Rohunurm rääkis Delfile, et kool on valmis jätkama põhikoolina ning väikese gümnaasiumiosaga nad linna eelarvet ei koormaks.

Kool ei avanud ka eelmisel aastal 10. klassi ning see otsus sai tehtud koos haridusametiga. "Mulle jääb ka arusaamatuks, miks oldi nõus meie kooli nime muutmisega? Nüüd jääb mulje, nagu peetakse meie kooli mittevajalikuks," sõnas Rohunurm.

Koolis õpib 355 õpilast ning direktori sõnul mahub veel lisaks. "Ühisgümnaasiumis on tõesti palju lapsi ja osa käib ka õhtuses vahetuses. Seda, kuidas plaanitakse organiseerida laste liikumist ja kes lastest millises klassis käima hakkab käima, ei tea. Mina pole vastavat analüüsi teinud.