"Samas peab aga lugu läbi nende vastandite ikka ja alati looma turvalise ja parema maailma," kommenteeris Soone Delfi palvel Soome Lastekirjanduse Instituudi eestvedamisel koostatud näitust lasteraamatutest, mille sisu on hakatud redigeerima raamatutes sisalduva kiusamise, rassism, seksuaalsuse või vägivalla pärast.

"Lastekirjandusel on olnud ja jääb ka edaspidi täita õpetlik roll," ütles Soone.

Soone sõnul võrdlesid Soome lastekirjanduse uurijad lastekirjanduse klassikat ja ka uuemaid raamatuid sellega, mida tänapäeva ühiskonnas taunitakse.

"See ei ole mingi ametlik nimekiri ja ei väljenda seda, et Soomes asi nüüd nii ongi," ütles Soone. "See on lihtsalt üks näituse lugu ja tore on, et see ärgitab mõtlema ja diskuteerima. Vabas riigis jääb alati vabadus valida."

Keskus ei keela, vaid soovitab

Lastekirjanduse Keskus Soone sõnul raamatute keelamisega ei tegele, pigem ikka soovitamisega. "Soovitamise mõte on selles, et tõsta esile häid lasteraamatuid, tunnustada nende autoreid ning aidata lugejatel suurest raamatute hulgast talle meelepärased üles leida," selgitas Soone.

Tema sõnul ilmub lasteraamatuid meil endiselt nimetuste arvu poolest rohkelt ja see on rõõmustav. "Selge, et tänases olukorras, kus igaüks võib raamatuid välja anda ja just nii nagu talle meeldib, ilmub ka selliseid raamatuid, mis panevad imestama või ka ehmatama," nentis ta.

Soone arvab ja usub, et Eestis on piisavalt tarku lapsevanemaid, õpetajaid, raamatukoguhoidjaid, kes suudavad ära tunda, mida lapsele lugemiseks soovitada ja mida mitte. "Siin ei pea näpuga näitama, mis õige ja mis mitte. Lugejad otsustavad," sõnas Soone.

Ta möönis, et maailmas on palju erinevaid ja kummalisi nähtusi. "Küsimus on vaid, kuidas meie nendesse suhestume ja mis seisukoha võtame," rääkis Soone. "Hea ja kurja kompassi peaksime ikka ise seadma, mitte eeldama, et keegi teine meile suuna kätte annab."

Soone meenutas, et tsensuur ja ideoloogiline surve pole meie ajaloos just mägede taga, vaid üpris hästi veel meeles.