2011. aasta 1. septembril hakkas kehtima erakooliseadus, mis kohustab Tallinna maksma iga erakoolis õppiva lapse eest 83 toetust eurot kuus. Seni on linn seadusega ette nähtud raha välja maksnud üksnes kohtuotsuste alusel, millele sageli on lisandunud ka trahviraha.

Kohtus seadust mitte täitva Tallinna linnaga protsessimine on aeganõudev protsess ning väikestele erakoolidele tähendab see pidevat muret ja toimetulekuraskusi, rääkimata stressist koolijuhtidele ja lapsevanematele. Tallinna linna tegevusetuse tõttu on mõned erakoolid pidanud võtma pangalaenu, et maksta rendi-, sooja- ning elektriarved. Mõned koolid on aga koondamas õpetajaid.

Erakool ei tähenda peent õppeasutust rikaste võsukestele. Erakoolide hulgas on ka erivajadustega laste koole, kus käivad lapsed, kellega suured munitsipaalkoolid ei taha ega suudagi tegeleda. Kuna linn ei paku erivajadustega lastele haridust, ei olegi vanematel muud väljapääsu kui luua väikesed erakoolid, mis õpetavad lapsi eriprogrammi alusel ning lähenevad erivajadustega laste eripäradele mõistvalt.

Tallinn kui riik riigis

Mind huvitab, kas keegi teab kedagi, kes teab kedagi, kes saab aru, kuidas on võimalik, et Tallinna linn käitub kui riik riigis, jättes lihtsalt Eesti vabariigis kehtivad seadused täitmata?! Mis juhtuks, kui sarnaselt otsustaks käituda mõni kodanik? Kas mina saan otsustada, et ma ei maksa tulumaksu, kui mulle Tallinna linna otsused ei meeldi? Ei saa.

Seadusekuuleka kodanikuna täidan ma oma kohustusi linna ja riigi ees ka siis, kui ma olen linna otsustele kategooriliselt vastu. Ka siis, kui linn otsustas meie kõigi maksuraha eest ja vahetult enne valimisi üles riputada „Tallinn aitab" reklaamid 72 000 ja „Tallinn liigub" reklaamid 100 000 euro eest ja korraldada 38 000 eurot maksnud Lasnamäe päevad, rääkimata Ülemiste ristmiku avamise kulutatud 30 000 eurost.

Ahjaa, ärgem unustagem tasuta rongisõitu 375 000 euro eest, lõikuspidu, mis maksis 35 000 eurot, 120 000 eurot maksnud Rahvarinde kontserttuuri... Lugupeetud linnaisad - te näitate oma tegevusega linnaelanikele eeskuju. See eeskuju on ühene - linlased, ärge täitke seadusi, sest Tallinnas on see täiesti OK.

Raha ikkagi pole?!

Aga tulgem Keskerakonna reklaamide juurest tagasi erakoolide ja haridusvaldkonna rahapuuduse juurde, kus, nagu juba mainitud, on hämmastavaks erandiks Tallinna Vene Lütseum. Probleem erakoolidega on Tallinnas kestnud juba 2011. aastast - enne erakoolide kasuks langetatud kohtuotsuseid räägiti sellest lihtsalt vähem.

Möödunud aasta 3. oktoobril päris linnavolikogu liige Anneli Entson abilinnapealt aru, miks ei toeta linn erakoolides õppivaid lapsi, nagu seadus seda ette näeb. 9. oktoobril andis abilinnapea oma vastuse, mille peamõte seisnes selles, et kui riik paneb linnale kohustuse, siis andku ka vahendid selle kohustuse täitmiseks.

Seaduse rikkumist põhjendati kirjas nii: „Põhiseaduse paragrahv 154 lg 1 tulenevalt on KOV-idel õigus otsustada ning korraldada kohaliku elu küsimusi ehk teostada enesekorraldusõigust. Enesekorraldusõigust teostab KOV seega üksnes ise vabatahtlikke ülesandeid võttes ja neid täites. Vaidlusalusest ERKS (erakoolide seaduse) sättest nähtuvalt ei ole KOV-il selle valguses võimalik kaaluda, ega valida, kas ja milliste erakoolide tegevust toetada. Seega ei ole KOV-il vaidlusaluse sätte pinnalt pädevust viia ellu ja rakendada oma haldusterritooriumi elanike poolt väärtustatud ja kogukonnast võrsuvaid tegevusi, vaid see kohustus on antud riigi poolt ja riikliku sunni jõul."

Siinkohal on abilinnapea tsitaadile lihtne vastata. Vaatamata riiklikule sunnile, pole vanemate maksuraha ei omavalitsuse, ega riigi raha - seda raha teenivad inimesed oma tööga. See aga tähendab, et antud juhul peab maksumaksjate maksuraha minema samasse kohta, kuhu maksumaksjate lapsed ehk erakooli, aga mitte erakonna propagandakulutuste katteks.

Nõme vastandamine

Selline munitsipaal- ja erakoolide omavaheline vastandamine on erakordselt nõme. Olen kindlal veendumusel, et pole vahet, kas tegu on väikese või suure erakooliga, kas tervete või puudega lastega, seadust peab linn igal juhul täitma. Ei saa jätkata retoorikaga, et kõik erakoolides käivate laste vanemad on rikkurid ning selline kool on vanemate eralõbu.

Erakoolid täidavad munitsipaalkoolidest jäänud tühimikku Eesti haridusmaastikul. Täna oleme aga olukorras, kus Tallinn karistab seda tühimikku täita üritavate erakoolide lapsi ja nende vanemaid.