Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo juht Valdo Põder kinnitas Delfile, et ühegi eelmise aasta teenistuskoera surma ei saa otseselt seostada nende elukeskkonnaga.

„Kaks koera, üheksa- ja kümneaastane, surid haiguste tagajärjel. Tavaliselt arvatakse koerad teenistusest välja kaheksa aasta vanuselt, nii et nad olid juba üsna eakad teenistuskoerad. Kaheaastane koer suri maokeeru tagajärjel, mida ei saa samuti tema elukeskkonnaga seostada,“ rääkis ta.

Praegu puuduvad Põdra sõnul andmed, et Koplis asuvas Süsta baasis viibimine, kus näiteks töötavad ka piirivalve erinevad allüksused, oleks inimese või looma tervisele otseselt ohtlik.

Ka BLRT on kinnitanud, et vastutustundlikku ettevõttena järgivad nad keskkonnaohutuse norme ning oma tegevuse käigus ei mõjuta naaberkinnistuid ja keskkonda rohkem kui normid seda lubaksid.

„Samas ei ole Süsta tänava baas koerte pidamiseks kõige parem koht, kuna sealsed olme-, elu- ja treeningutingimused ei ole politseinike ega koerte jaoks kõige paremad. Koerad vajavad treeninguteks roheala, samuti ei tohiks koerte baasi vahetus läheduses olla elumaju,“ rääkis Põder.

„Teisalt peavad teenistuskoerad paiknema võimalikult lähedal oma põhilisele tööpiirkonnale ehk Tallinna linnale. Sellise sobiliku paiknemisekoha leidmine PPA kasutuses olevate territooriumite seast ei ole lihtne ülesanne,“ lisas ta.

Põder tõdes, et koerad on politseile oluliseks abijõuks ja seega tegeletakse aktiivselt teenistuskoerte keskuseks sobilikuma koha otsimisega, kuid täpseid lubadusi künoloogiateenistuse ümberpaiknemise aja või koha suhtes praegu veel anda ei saa.