Mõned kirjutasid, et kuidas saab olla õnnelik, kui raha on vähe. Oleg muidugi saab, sest tal on palju raha. Teised kirjutasid jälle, et ilma rohke rahata pole üldse võimalik õnnelik olla ning see on justkui ainus väärtus, milles õnne mõõta. Leidus ka paar inimest, kes nõustusid Olegiga, kuid neid kommentaare seal negatiivsuse keskel peab päris hoolega otsima…Mis on inimestega juhtunud? Miks otsitakse kõikjalt negatiivsust? Miks ei võiks kasvõi hetkeks jätta oma negatiivsed ja halvustavad mõtted sinnapaika ja mõelda positiivselt. Kuhu jõutakse selle kritiseerimise ja negatiivsete mõtetega?! Tõenäoliselt mitte kuhugi. 

Olen veendunud, et enamik inimesi keskenduski Olegi artiklis sellele lausele, et tuleb olla kohe ja praegu õnnelik. Nad panid kokku selle, et rääkijaks on rikas inimene ning tema ju saabki õnnelik olla, sest tal on raha palju. Aga kas ta oleks saanud rikkaks, kui ta poleks osanud olla oma eluga rahul nüüd ja kohe? Tegelikult mitte. Ta oskas olla õnnelik vähesega ning see tõmbas ta ellu rohkem seda head, mille üle õnnelik olla. Nüüd on tal küll palju raha, kuid tema õnnelik olemine on tulnud hoopis millestki muust. Ta on harjunud olema rahul väikeste summadega ja osanud hinnata teisi väärtusi peale raha — kalleid inimesi ja seda, mis teda hästi tundma paneb. 

Ma ei ole rikas. Ma ei ole multimiljonär. Aga ma võin ükskõik kellele öelda: ”Ole õnnelik nüüd ja kohe, sest muidu ei jõuda sa kunagi sinna, kuhu soovid jõuda! Õnnelikuks olemisest rääkimata…” Ma tean nii palju selliseid inimesi, kes arvavad, et nad saavad õnnelikuks, kui nad saavutavad midagi või kui nad saavad midagi. No näiteks arvavad, et saavad õnnelikuks, kui lähevad Soome elama, parema töö peale või saavad uue auto. Sa arvad, et oled õnnelik, kui saad parema töö, sest see toob suurema sissetuleku, kuid…kui sa praegu ei oska toime tulla ning pole õnnelik, siis kas sa arvad, et suudad selle suurema summaga paremini toime tulla? Ei! Sa arvad, et ka sellest jääb väheks ning sa tahad suuremat summat. Taolisi küsimusi ja mõtteid võiks jätkata veel pikalt, kuid lõpptulemuseks on üks. Me peame õppima olema rahul vähesega, sest ainult siis saame oma ellu tõmmata suuremat.