Test: kas riigikogu liikmed teavad, kus asub Kesk-Aafrika Vabariik?
Enne geograafiateadmiste proovile panemist püüdsime selgust saada selles, miks on vaja Eesti mehi Aafrikasse saata. Igor Gräzini hinnangul hakkab Eestil sõjalist võimekust üle jääma: „Kogu sõjalise jõu väiksuse juures on teda tegelikult rohkem, kui enesekaitseks käesoleval hetkel vaja läheb."
Gräzini geograafiateadmistele pole aga suurt midagi ette heita - välja pakutud kolme riigi seas oli ka KAV.
Erinevalt Gräzinist seisis Marianne Mikko KAVi operatsioonile kindlalt vastu: „Ma ei ole nõus Hannes Astoki poolt väljaöelduga ühes laupäevases raadiosaates, et kui isegi keegi meie meestest hukkub, et ära hoida sadade verevalamine, siis mina sellele alla ei kirjuta. See on küüniline suhtumine ja kas seda ütleb reformierakondlane või keegi teine - ma lihtsalt sellega ei lepi!"
Mikko teadmised Aafrika topograafiast olid suurepärased - nii KAV kui ka pealinn Bangui said kenasti üles märgitud.
Mart Nutt pidas Eesti vägede saatmist KAVi mõistlikuks. „Kuna Kesk-Aafrikas võib juhtuda päris koledaid asju, toome siin paralleeliks näiteks 1994. aasta Rwanda genotsiidi, kus rohkem kui miljon inimest hukkus, siis kui on võimalust liitlasvägedega seda ära hoida, siis on see igal juhul mõistlik."
Geograafia Nutile probleeme ei valmistanud ning KAV sai ilma kõhklusteta kaardile.
Kadri Simsoni arvates tuleb kaitseväelasi saata vaid kõrge prioriteediga piirkondadesse, mida Kesk-Aafrika Vabariik ei ole. Samuti on vastamata küsimused selle kohta, mida üritame KAVis saavutada ja kas need eesmärgid on ka nelja kuu jooksul saavutatavad.
Kontuurkaardil leidsid oma koha nii KAV kui ka - pärast pisukest kõhklust - Mali, kus Eesti kaitseväelased samuti ametis on.
Riigikogu Riigikaitsekomisjoni juhi Mati Raidma sõnul läbirääkimised alles käivad, kuid Eesti kaitseväelaste võimalike ülesannetena on välja pakutud patrullimist või lennuvälja kaitsmist.
Kaardile Raidma märget ei teinud, kuid piirkond, KAVi naaberriik Sudaan ning sealt pärit põgenike saatus oli talle tuttav.
