Tartu maa-, haldus- ja ringkonnakohtu pressiesindaja Krista Tamm märkis, et Pavlihhini süü riigisaladuse avalikustamises ei leidnud teise astme kohtus tõendamist.

Riik peab tänase otsuse alusel Pavlihhini kasuks hüvitama kaitsjatele makstud 22 560-eurose tasu.

Ringkonnakohus leidis, et süüdistusakt ei vasta seaduse nõuetele, kuna selles on jäetud kajastamata konkreetne riigisaladus, mille avaldamises Pavlihhinit süüdistatakse. Süüdistuses heidetakse talle abstraktselt ette viie politsei salajase kaastöötaja identiteedi avaldamist.

Samas aga ei ole süüdistusest võimalik aru saada, kes konkreetselt viidatud salajased kaastöötajad on. Prokurör nimetas need isikud alles esimese astme kohtus oma avakõnes. Sellega rikuti ringkonnakohtu hinnangul lubamatult Pavlihhini kaitseõigust.

Lisaks leidis ringkonnakohtus tuvastamist, et isikud, kelle nimede avaldamist Pavlihhinile ette heideti, ei olnud jälitustegevuse seaduse mõttes politsei salajased kaastöötajad, keda puudutavad andmed on riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse järgi riigisaladus.

Samuti leidis ringkonnakohus, et ainsat kriminaalasjas Pavlihhini suhtes süüstavaid ütlusi andnud tõendiallikat ehk vanglas viibivat teist vahistatut ei saa lugeda usaldusväärseks. Tunnistaja ütlused sisaldavad vastuolulisusi ja tegelikkusele mittevastavaid väiteid.

Tartu maakohus tunnistas Jarek Pavlihhini eelmise aasta septembris süüdi riigisaladuse avalikustamises ning mõistis talle ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse.

Riigiprokuratuuri esitatud süüdistuse kohaselt avaldas Pavlihhin 2012. aasta teisel poolel vahi all viibimise ajal riigisaladusega kaitstud teavet Tartu vanglas teistele vahistatutele, kellel ei ole riigisaladusele juurdepääsu õigust.

Kriminaalasja arutati ringkonnakohtus riigisaladuse kaitseks kinnisel kohtuistungil.

Kohtumenetluse pooled saavad tänase otsuse vaidlustamise soovist teatada seitsme päeva jooksul.