Võõramaalasest inimese surma korral võtab Eesti välisteenistus ühendust vastava riigi saatkonnaga, kes teavitab lähedasi juhtunust. Lähedased peavad otsustama, mida välismaal hukkunu kehaga edasi teha, ütles välisministeeriumi pressiesindaja kolmapäeva õhtul BNS-ile.

Eestil puuduvad Sudaaniga diplomaatilised suhted, lähim Sudaani saatkond asub Stockholmis. Esmalt peab Eesti tegema kindlaks, kas surnuks külmanud piiririkkuja oli tõepoolest Sudaani kodanik.

Juhul, kui välisriigi esindus hukkunu lähedasi ei leia, maetakse ta Eestisse.

Täna hommikul sai Eesti piirivalve Vene kolleegidelt teada, et Eesti piiri lähedal on salk eeldatavalt illegaalseid piiriületajaid ja üks neist õnnestus ka kinni pidada. Kolm põgenikku pääsesid Vene piirivalve käest jooksu, pagesid ligi viieteistkraadisest külmast hoolimata Piusa jõkke ja ujusid üle Eesti piiri.

Eesti piirivalvurid hakkasid aafriklasi otsima ja kaks külmast värisevat meest saadi ka peagi Koidula piirivalvekordoni juures kätte, aga kolmas põgenes metsa. Ta leiti veidi hiljem üles, aga ta oli juba nii külmunud, et hoolimata elustamiskatsetest teda päästa ei õnnestunud ja ta suri. Ülejäänud kaks põgenikku toimetati Koidula piirivalvekordonisse ning nende tervis on politsei pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul korras.

Põgenikud olid lühikestes pükstes ja üks lausa palja ülakehaga, kuna nad pärast jäisest jõest väljatulemist viskasid riided seljast. Põgenike päritolu on veel ebaselge, aga PPA kommunikatsioonijuhi Martin Luige sõnutsi on esialgsetel andmetel tegu Põhja-või Lõuna-Sudaanist pärit meestega.

Selge on, et oletatavad sudaanlased ei jõudnud Eesti piiri äärde omal jõul, neid vahendati. Samuti on selge, et neid vahendanud inimesed ei tegutsenud heategeval eesmärgil.

Tegu on osaga inimkaubandusest ja kahtlemata olid aafriklased Euroopasse pääsemise eest kas juba maksnud või pidid tasuma selle eest oma tööjõuga Euroopas. Vahendajat sel korral ei Eesti ega Vene piirivalvel tabada ei õnnestunud.

PPA piirivalveosakonna riskianalüüsi talituse juht Ago Tikk rääkis eelmisel aastal pärast palju tähelepanu pälvinud nn vietnamlaste juhtumit, et Eestist viiakse aastas läbi mitusada illegaali. Rännet Euroopasse ajendab enamasti vaesus või sõda.

Kui inimestel on soov kodumaalt pääseda, aga tema kodumaa pole riik, kust ärasõiduks saab lihtsalt osta lennupileti, tekibki teenusepakkumine, mis on sisuliselt inimkaubandus. Nii kohtubki vaese riigi elanik inimesega, kes pakub talle transporti mõnda rahulikku ja jõukamasse riiki. Transpordi, piiriületuste ja vahenduse eest tuleb tasuda, hind võib olla 8000 aga ka kuni 30 000 dollarit.

Sellist raha reeglina rändajal võtta pole ja “teenuse” eest tuleb tasuda tööga. Kui kaua Euroopasse toomise eest rügada tuleb ja mis töö antakse, on „teenusepakkuja” otsustada. Naisi sunnitakse enamasti prostituudiks või vabrikutööle, mehed pannakse enamasti mõnele tootvale tööle aga ka kokkadeks.