Mõni aeg tagasi ajas kaubandusmaailma kihama Rimi, kes asus suurtel ekraanidel klientide oste esitlema. Muidugi väga kena äriidee - kui ikka selja taga seisja ka nüüd näeb, et lõhe on miinus kolmkümmend protsenti, siis tormab ta järjekorrast minema seda haarama. Samal ajal on see äärmiselt ebameeldiv, kui olen sunnitud kodus ootavale naisele erinevaid daamide hügieenivahendeid kätte toimetama.

Hoidku jumal selle eest, kui kassalindile saab asetatud veinipudel ning mõned kondoomid. Paljuütlevad pilgud ja noorte neiude kihistamine kajab kõrvades kogu kodutee.

Viimane piinlik ost sai tehtud Maksimarketis. Seekord osutus valituks ajakiri täiskasvanutele. Tundsin end kui ristisõjas madistav rüütel, kui pärast kogu saali läbikärutamist oma varandusega kassasse saabusin.

Kombekalt olin ostnud muidugi ka ristsõna, mille alla oma tegeliku huviobjekti olin piinliku täpsusega peitnud. Tänasin jumalat, et Maksmarketis ei vilgu suured ekraanid ega jookse ringi ruuporitega infotöötajad, kes hüüavad, mida erinevates kassades parasjagu läbi lüüakse.

Samal ajal võiksid nad ju klientidelt ka kiirkommentaare võtta, et miks sai valitud just nende pood ja kas seekord ikka häid pakkumisi ka õnnestus saada. Tundub, et meil on välja arenemas uued spordialad: võidusäästmine ja juurdeostmine! Nende alade toetamisel ja arendamisel ei kohku kaupluseketid millegi ees tagasi. Ehk suurendab Rimi peagi oma ekraanide diameetrit ning suunab oma reporterid kassasse parimaid säästjaid püüdma.

Teema pealkirja juurde naastes: Maxima kaupluses on garanteeritud täiesti võõra memme küsimus kauba maitse kohta. Mul on ilmselt kohe selline nägu peas, et võtan igast poe tootest kohapeal kena ampsu ning annan siis elulise kommentaari. Viimane kord valis memm õnneks kaubaartikli, mida olingi juhuslikult eelnevalt koju ostnud. Jah, need apelsinid tõesti on magusad ja neid võib osta!