Täna hommikul sai Eesti piirivalve Vene kolleegidelt teada, et Eesti piiri lähedal on salk eeldatavalt illegaalseid piiriületajaid ja üks neist õnnestus ka kinni pidada. Kolm põgenikku pääsesid Vene piirivalve käest jooksu, pagesid ligi viieteistkraadisest külmast hoolimata Piusa jõkke ja ujusid üle Eesti piiri.
Eesti piirivalvurid hakkasid aafriklasi otsima ja kaks külmast värisevat meest saadi ka peagi Koidula piirivalvekordoni juures kätte, aga kolmas põgenes metsa. Ta leiti veidi hiljem üles, aga ta oli juba nii külmunud, et hoolimata elustamiskatsetest teda päästa ei õnnestunud ja ta suri. Ülejäänud kaks põgenikku toimetati Koidula piirivalvekordonisse ning nende tervis on politsei pressiesindaja Kerly Peiteli sõnul korras.
Põgenikud olid lühikestes pükstes ja üks lausa palja ülakehaga, kuna nad pärast jäisest jõest väljatulemist viskasid riided seljast. Põgenike päritolu on veel ebaselge, aga PPA kommunikatsioonijuhi Martin Luige sõnutsi on esialgsetel andmetel tegu Põhja-või Lõuna-Sudaanist pärit meestega. Surnud aafriklase edasine saatus on esialgu lahtine. “PPA võtab ühendust välisministeeriumiga, mis võtab siis ühendust Sudaaniga, kui nad ikka sealt pärit olid,” ütles Martin Luige.
Selge on, et oletatavad sudaanlased ei jõudnud Eesti piiri äärde omal jõul, neid vahendati. Samuti on selge, et neid vahendanud inimesed ei tegutsenud heategeval eesmärgil.
Tegu on osaga inimkaubandusest ja kahtlemata olid aafriklased Euroopasse pääsemise eest kas juba maksnud või pidid tasuma selle eest oma tööjõuga Euroopas. Vahendajat sel korral ei Eesti ega Vene piirivalvel tabada ei õnnestunud.
PPA piirivalveosakonna riskianalüüsi talituse juht Ago Tikk rääkis eelmisel aastal pärast palju tähelepanu pälvinud nn vietnamlaste juhtumit, et Eestist viiakse aastas läbi mitusada illegaali. Rännet Euroopasse ajendab enamasti vaesus või sõda. Kui inimestel on soov kodumaalt pääseda, aga tema kodumaa pole riik, kust ärasõiduks saab lihtsalt osta lennupileti, tekibki teenusepakkumine, mis on sisuliselt inimkaubandus. Nii kohtubki vaese riigi elanik inimesega, kes pakub talle transporti mõnda rahulikku ja jõukamasse riiki. Transpordi, piiriületuste ja vahenduse eest tuleb tasuda, hind võib olla 8000 aga ka kuni 30 000 dollarit. Sellist raha reeglina rändajal võtta pole ja “teenuse” eest tuleb tasuda tööga. Kui kaua Euroopasse toomise eest rügada tuleb ja mis töö antakse, on „teenusepakkuja” otsustada. Naisi sunnitakse enamasti prostituudiks või vabrikutööle, mehed pannakse enamasti mõnele tootvale tööle aga ka kokkadeks.
Sisuliselt aastateks orjastatud illegaalide arvelt rikastuvad vahendajad. Põrandaaluses äris liikuvat raha on mõistagi raske hinnata, aga Ago Tikk tõi mullu esile, et näiteks 2007. aastal teenisid inimkaubitsejad üksnes Iraagist pärit inimeste Euroopasse smugeldamise pealt 175 miljonit eurot.
Eesti piiril tabatakse illegaalseid piiriületajaid järjest rohkem,aga seni ei olnud ühtegi surmajuhtumit. 2007. aastal avastas piirivalve 41 illegaalselt üle piiri tulnut või toodut, aga 2012 aastal juba 293.
Inimkaubitsejaid tabada on keeruline, sest rühmitused on rahvusvahelised ja hästi organiseeritud, üks lüli ei tea tavaliselt järgmisest lülist midagi.
Eestis tabatud illegaalsete piiriületajate sihtriik ei ole Eesti: selle valik otsustatakse nii samast rahvusest kogukonna olemasolu kui tulevikuperspektiivi ja sotsiaaltoetuste põhjal.
