"Lapsepõlv moodustab aga 22 protsenti inimese elukaarest, mis tähendab, et laste heaolu ja elu puudutavad küsimused on väga olulised," rääkis Reinomägi.

Ta peab vajalikuks anda lastele endile rohkem sõna- ja otsustusõigust.

Reinomäge muudab murelikuks see, et inimesed ei anna sageli teada abivajavast lapsest. Ta kutsus kõiki üles abivajavatest lastest teada andma, et politsei ja lastekaitsjad saaksid nendega edasi tegeleda.

Muret tunneb ta ka laste koolikiusamise ja -stressi pärast. "Meie lapsed on küll edetabelite tipus, kuid nad kogevad palju vägivalda ja nendel on palju koolistressi," tõdes Reinomägi.

Täna esitletud kogumikust "Laste heaolu" selgus, et kooliõpilaste suureks probleemiks on igapäevane väsimus. Üle poole 14-15-aastastest õpilastest on sageli väsinud juba hommikul kooli minnes.

Kindlasti sõltuvad ka lapsed sellest, millised on perekonna majanduslikud võimalused. Reinomägi rõhutas, et vaesusel ei ole ühte nägu.

Eesti sotsiaaluuringu viimaste andmete järgi elab suhtelises vaesuses 17 protsenti, absoluutses vaesuses 9,5 protsenti ja sügavas materiaalses ilmajäetuses 9 protsenti lastest.

Sügavas materiaalses ilmajäetuses on pered, kes ei saa lubada endale vähemalt nelja järgmisest üheksast komponendist: üüri- ja kommunaalkulude õigeaegne tasumine; kodu piisavalt soojana hoidmine; ettenägematud kulutused; üle päeva liha, kala või nendega samaväärsete valkude söömine; nädalane puhkus kodust eemal kogu perele; auto; pesumasin; televiisor; telefon.

 

Tiiu-Liisa Laes statistikaametist tõi kogumiku esitlusel välja, et laste elamistingimused on aasta-aastalt paranenud. Eluruumi kvaliteedi osas on kõige suuremaks probleemiks rõskus. Kodus, kus puudub pesemisvõimalus, elab üheksa protsenti lastest.

Laese sõnul mõjutab laste heaolu see, milline on perekonna hõive.

Rahvaloenduse andmetel elavad ligi pooled lapsed peredes, kus töötab ainult üks inimene või ei tööta keegi. "Üldiselt on lastega leibkondade sissetulek suurem kui lasteta leibkondade oma," tõdes Laes. "Võib-olla tuleb see sellest, et lapsed sünnivadki leibkondadesse, kus on mõningane materiaalne kindlustatus olemas."

Lastega perede puhul on aga näha, et ühe lapsega paari või kahe lapsega paari aastane sissetulek on üle 8000 euro, siis

Sellest sõlutub ka see, kas laps elab vaesuse või mitte. 2011. aastal oli laste suhtelise vaesuse määr 17 protsenti, absoluutses vaesuses või sügavas materiaalses ilmajäätuses elas 9 protsenti.

Sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof pidas igati toredaks, et kirjeldatakse laste olukorda ja heaolu statistikaameti poolt koostatud laste heaolu kogumikus.

"Hea on, et erinevate ametkondade varasem statistika on grupeeritud ühte kogumikku. See on heaks aluseks, millest lähtuda mitmekülgsemate ja põhjalikumate andmete kogumiseks ja analüüsimiseks. Kahjuks midagi eriliselt uut me sellest kogumikust küll teada ei saa," nendist ta.

Pikhofi sõnul on ilmselge, et on vaja koguda nii lastevanematelt kui lastelt arvamusi ja ettepanekuid nende olukorra ja arvamuste kohta.
"Need peaks olema kogutud ja analüüsitud nii, et neid saaks võtta aluseks erinevate poliitikate puhul ja seda erinevatel tasanditel - nii omavalitsuste kui riigi tasandil," pakkus ta. "Laste heaolu peaks olema läbiv eesmärk kõikide jaoks ja kõikide otsuste puhul."

Pikhof lisas, et juba aastaid oli teada, et tuleb uus lastekaitse seadus. "Eelnõu ettevalmistamise käigus oleks võinud korraldada erinevaid uuringuid, mis oleks põhjalikult avanud eri vanuses poiste ja tüdrukute probleeme ja nägemusi," kõneles ta. "Siis oleks meil täna olnud arutusel tõeliselt hea laste heaolu kaitsmise seadus."

"Suuresti on ju tänane uus lastekaitse seadus üles ehitatud laste kaitsmisele täiskasvanud inimeste eest," ütles Pokhof. "Meil tuleks näha, missugune on see on sotsiaalne keskkond, et lapsed saaksid kasvada ja areneda õnnelikult. See eeldab erinevates valdkondades tehtud uurimusi lastest ja noortest."