Urmas Paet: vangide valimisõiguse osas tuleb viivitamatult seadust muuta
Välisminister Urmas Paet saatis riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehele Rait Marustele kirja, milles juhtis "taas kord" tähelepanu sellele, et midagi ei ole muutunud riigikogu valimise seaduses. Vangide hääletamine on Eestis endiselt ühemõtteliselt ära keelatud.
Euroopa inimõiguste kohus (EIK) näeb aga ette, et vangid võiksid teatud tingimustel hääletada ja absoluutne hääletamiskeeld on vastuolus Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga.
EIK-i hinnangul on vangidele kohaldatav automaatne valimisõiguse keeld ebaproportsionaalne. 17. septembril 2013 tehtud otsuses Söyler vs. Türgi ei nõustunud kohus arusaamaga, et valimiskeelu kehtimine Türgis tahtliku kuriteo toimepannutele oli piisavalt paindlik. EIK leidis, et proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt peab valimisõiguse äravõtmisel olema piisav seos karistuse ja konkreetse isiku käitumise ja teo asjaolude vahel.
Riigikogu valimisseaduse §4 lõike 3 kohaselt ei võta hääletamisest osa isik, kes on kohtu poolt süüdimõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa parlamendi valimise seaduse sätestavad süüdimõistetud ja vanglakaristust kandvatele isikutele samasugused piirangud. Viidatud piirangud Eesti seadustes on absoluutsed ega sõltu ei vangistuse pikkusest, toime pandud kuriteo olemusest, raskusastmest ega isikuga seotud asjaoludest.
"Arvestades, et Euroopa Parlamendi valimised on juba 25. mail 2014 ja järgmised riigikogu valimised toimuvad 1. märtsil 2015, tuleks valimisseadusi muuta viivitamatult, arvestades eelnimetatud EIKi lahendites märgitud kriteeriume," lõpetas Urmas Paet kirja.
