Kolmandik Eesti lapsevanematest tunneb, et neil ei ole lapse jaoks piisavalt aega
Kogumikust selgub, et lapsed sooviks vanematega koos rohkem aega veeta ning ka vanemad sooviks sama. Kolmandik vanematest tunneb sageli, et neil ei ole lapse jaoks piisavalt aega, kusjuures emade ja laste ühisettevõtmised on sagedamad kui isade ja laste ettevõtmised.
Lapsevanemad märgivad, et sageli napib neil teadmisi lapsevanemana toimetulekuks. Pooled lapsevanemad tunnistavad, et ei tea, kuhu või kelle poole abi saamiseks pöörduda, kolmandik vanematest nendib aga, et nad ei julge abi küsida.
Murekoht on ka lapsevanemate endi seisund. Viiendik vanematest on sageli stressis ja iga kümnes vanem on masenduses. Stressi ja pingetega toimetuleku kõrval vajaksid vanemad rohkem nõu lapse arengu, konfliktide lahendamise, lapse tervise, arendamise jmt lapsega seotud küsimuste puhul.
Peremudelid on samas jätkuvalt muutumas. 2011. aasta rahvaloenguse andmeil on lastega leibkondade hulgas üha rohkem vaba kooselu leibkondi. Viiendik lastest kasvab ühe vanemaga ühepereleibkonnas – enamasti on laste kasvatajaks sellisel juhul ema. Mida vanemad on lapsed, seda suurem on tõenäosus, et nad elavad ühe vanemaga või kärgperes koos vanema ja kasuvanemaga. Kolmandik Eesti lastest on üksiklapsed, ülejäänud kasvavad koos õdede-vendadega.
Lapsed rääkigu kaasa
Kogumikust lähtub, et kodu, peret ja oma vaba aja sisustamist puudutavate otsuste tegemisel saavad lapsed endi hinnangul enamasti kaasa rääkida, koolis on lastel aga oluliselt vähem võimalusi oma arvamust avaldada ning kõige vähem võetakse laste arvamust kuulda ühiskonnas laiemalt
Õiguskantsleri kantselei laste õiguste osakonna nõuniku Andra Reinomägi
hinnangul on oluline on vaadelda majandusliku olukorra kõrval laste osalust ja kaasamist, lapsi ümbritsevat keskkonda ja inimsuhteid, turvalisust, vanematega ühiselt veedetud aega ning mitmed teisi tegureid. "Näiteks selgub kogumikust, et lapsed sooviks vanematega koos rohkem aega veeta. Tähtis on ka lapsevanemate toetamine: vanemad tunnistasid, et sageli napib neil teadmisi lapsevanemana toimetulekuks," rääkis Reinomägi.
Ta tõdes, et laste arvamust ei küsita samuti piisavalt tihti olukordades, kus võiks, näiteks bussigraafikute koostamisel, vabaaja veetmise võimaluste kujundamisel, lapsi puudutavate seaduste loomise puhul. "Täiskasvanud võiksid tema sõnul lapsi rohkem kaasata erinevatesse laste eluolu puudutavatesse küsimustesse, sest lapsed on oma vajaduste osas parimad eksperdid," leidis Reinomägi.
