Öötöö eest (kell 22-06) tuleb maksta 1,25-kordset töötasu. Aluseks on Töölepinguseaduse paragrahv 45 lõige 1. Pahatihti aga mängivad ülemused palgalehel lisatasude ja boonustega sel viisil, et eraldi öötasu nad ei näita. Vähemalt nii armastavad teha enamik meie riigis tegutsevaid turvaettevõtteid. Kui tunnipalgana oli kokku lepitud 2,10 eurot, siis ka öösel saime meeskonnaga sama tariifi.

Veebilehel Novaator avaldati hiljuti Rootsi Uppsala ülikooli teadlaste uuring magamatuse mõju kohta. Selgus ehmatav tõsiasi: vaid üks magamata öö muudab ajus toodetavate ainete tasakaalu. Unepuuduse tõttu tekivad inimesele kerged ajukahjustused. Unetuse mõju on biokeemiliselt väga sarnane peapõrutusele.

Eks tundsin minagi end ära põrutatuna pärast iga kakskümmend neli tundi kestnud vahetust. Imestan siiani, et suutsin sel koju sõidetud kolmel kilomeetril ikka selge pea säilitada ja uimasena võssa ei keeranud. Uude liiklusseadusesse tahetigi sisse kirjutada unisuse punkt. Kui ikka juht on unine ja korralikult välja magamata, siis autorooli tal asja pole. Kuidas aga lahendada töölise kojusaamise probleem, kui ühistransport koduni ei liigu? Kas ülemus ise tuleb hommikul kell kaheksa ning viib oma magamata alluva õrnalt käekõrval koduukseni? Taksoga koju sõites ei jää palgast enam midagi alles.

Mõni ettevõte siiski hindab oma töölisi, kes öösel graafiku alusel tegutsema pandud. Tartumaal asuvas suurtehases on öötasu lisaboonus lausa nii magus, et vahetusi soovitakse rohkemgi teha kui esialgu graafikusse pannakse. Ka palgapäeval on tuntavalt aru saada, kas möödunud kuul sai öövahetusi tehtud või mitte. Tunnustan selliseid ettevõtjaid ning avaldan kiitust töötaja pingutuse väärilise hindamise eest!

Samal ajal on see suurtootja väga hoolikas ka töötajate tervise jälgimisel. Kui tervisekontrollis ilmnevad ärevad näitajad, ei lubata antud inimest enam öisele tööle. Võrdluseks turvafirmaga: pidin kõvasti pingutama, et arstitõendi alusel vahetusi vähemaks saada. Öötöö tegemisest siiski pääsu polnud, kuna muidu oleks graafikusüsteem väga segamini löödud.

Mäletan, kuidas hommikuvalguses kodus magama heitmine valmistas väga suuri raskusi. Olin üliärrituv nagu tiksuv pomm ning nii mõnelgi korral röögatasin üle maja, kui keegi julges krõbistada. Omad plussid on muidugi ka nii pikal töövahetusel. Vabu päevi sai kamaluga, kuna olin ju korraga ära teinud kolm tavalist kaheksatunnist töötsüklit.

Millise jälje see magamata aasta minu tervisele jättis, seda hakkan alles nüüd tajuma. Vererõhk on normist ära ning pearinglus ei luba isegi kingapaelu vaarumata kinni siduda. Lähenen kolmekümnele, kuid juba olen külge saanud eaka inimese tunnusmärgid. Edaspidi ma enam öötöö kasuks ei otsusta - selle lisaraha või vabade päevade eest ma oma kadunud tervist kuskilt enam tagasi ei osta!