Esmapilgul tundus mulle Iirimaa kui paradiis olevat – kõigil on raha, kõigil on süüa ja ilus elukoht olemas. Oma elukoha leidsin Lõuna-Iirimaal ühe eestlasest sõbra juures, kes oli seal juba mõned aastad elanud ja töötanud.

Tööle asusin loomulikult lihttöölisena tehasesse koos teiste idaeurooplastega. Töö oli küll nüri, kuid sain hakkama. Mõne kuu pärast möödus mul see turisti tunne ning maad hakkas võtma hall igapäevane argipäev. Siis hakkasin märkama ka seda, et leidub iirlasi, kes teevad hea näo, kuid selja taga räägivad teist juttu.

Kuid ega see igaühega ka nii polnud, sest kuigi olin eestlane, leidsin endale head sõbrad ka iirlaste hulgas. Näiteks sõitsin iga päev iirlase autoga tööle. Kohvipausidel suhtlesin iirlastega ning mõned nädalavahetused sai isegi iirlastega pubides väljas käidud. Eestis pole mul kunagi olnud nii, et hakkan kellegi juhuslikuga pubis kordamööda teineteisele õllesid välja käristama. Iirimaal on selline asi aga üpris levinud, sest iirlased on alati sõbralikud ja seltsivad.

Seal samas piirkonnas leidus ka eestlasi. Suhtlesin ka nendega, kuid mõne aja pärast sai selgeks, et enamjaolt on nad Eestist põgenenud võlgade ja mõnikord ka politsei eest. Lisaks tarvitasid ja müüsid mõned seal ka narkootikume. Kõik see oli mulle vastumeelne, seetõttu hakkasingi rohkem iirlastega läbi käima.

Mina õppisin neid tundma ja nemad mind. Kuigi alguses ehk suhtuti minusse distantsiga, siis mingi aja pärast kadus see ära, kuna suutsin end tööl hea töötajana tõestada ning ka väljaspool tööd polnud mul mingeid pahandusi. Mäletan, et üks Iiri ülemus tegi mulle sünnipäeva ajal isegi rahakorjanduse ning ostis kaardi. Olin sellest väga liigutatud. Mulle oleks piisanud lihtsalt kaardist ja käepigistusest, raha tundus sel hetkel isegi ülearune olevat, aga seal oli selline komme.

Tundus, et välismaalasi vihkavadki just sellised kohalikud, kellel pole haridust ning kellel puudub igasugune tulevik peale sotsiaalabi ja selle sama igava tehase. Kui näidata ennast heast küljest ning olla lahke ja sõbralik, suhtuvad ka teised sinusse hästi.

Iirimaal ütlesid vanema põlve inimesed, et nemad mõistavad minu olukorda, kuna on ka ise minevikus pidanud majandusolude tõttu teistesse riikidesse emigreeruma. Iirimaa sai rikkaks paarikümne aastaga ning lähiminevik on iirlastele valmistanud suurt majandusliku kitsikuse meelehärmi.