Käisid mul tuttavad Katalooniast külas. Tallinnas bussiga ringsõitu tehes tutvustati neile läbi kõrvaklappide Eestimaad ja rahvast, aga loomulikult ka meie pealinna. Neile jäi kuuldust kummitama üks päris põhjapanev lause, mis kõlas umbes nii: "We have only one million estonians, but that doesn´t make us small." (Meid on küll vaid miljon, kuid see ei tee meid veel väikseks.)

Nii küsisid nad minu käest, miks me arvame, et oleme võrreldes teistega väiksed? Väitest üks miljon eestlast oleks küll! Et nemad, kataloonlased, ütlevad alati eneste tutvustuseks lihtsalt, et meie oleme kataloonlased! Selle üle ollakse rõõmsad ja uhked.

Tõepoolest! Miks mitte...

Miks mitte? Aga kui meil nii palju muresid ja probleeme näib olevat... Et me ise endale korduvalt meelde peame tuletama, et ei - me ei ole tige rahvas. Et ei - me ei ole kiruv, sõimav ega klatšiv rahvas, et ei - me ei ole tuim, õnnetu, empaatiavõimetu, kurb või saamatu rahvas. See kõlab alltekstina ikkagi nii, nagu oleksime. Nagu peaksime võitlust iseendaga...

Ma tõestan nüüd, et oleme otse vastupidi - võimekas ja vägagi tervemõistuslik rahvas! Ning et meie tänapäevane ühiskondlik areng kodanikuühiskonna mõttes kindlasti tagurlik ei ole!

Alustan sellest, et rohujuure- ehk kõige olulisema tasandiga on meil kõik väga hästi. Kui on tõesti selge vajadus, siis tegutsetakse, mõeldakse kaasa, suudetakse koonduda, leitakse võimalusi ja vahendeid. Võtame näiteks selle põlengu, mis toimus Kehtnas kolmelapselise pere kodus ja mille sealsed inimesed kiiresti jälle üles ehitasid. Arvata võib, et igas maakonnas või vallas oleks ilmselt elanikud, kohalikud ettevõtted ning organisatsioonid sama agaralt appi tõtanud. Pole kahtlust.

Või kasvõi meie, MTÜ Saagu Valguse vaesuses elavatele lastele kingituste kogumise kampaania, mida reklaamisime sügisel oma FB lehe kaudu, ja mida jagati peaaegu hetkega üle 38 000 korra... Suur tänu siinkohal ka Eesti meediale, mis meile appi tuli ning kampaaniast rahvast teavitada aitas!

1200 kingitust

Selle ühise teavitamise tulemusena kudusid tublid naised üle terve Eestimaa, aga ka Euroopast, meile üle 2000 paari sokke ja muid sooje rõivaid. Osavõtt oli sedavõrd rohke ning sedavõrd liigutav, et tunneme siiani siirast hämmastust! Poleks iialgi nii suurt osavõttu osanud oodata, kõigile annetajaile veelkord suur tänu!

Lisaks kudumitele saabus ka muid tarvilikke kingitusi, et jõuludeks lastele küll rõõmu, ent pigemini leevendust tuua. Oleksime võinud ka 2000-le lapsele kingitused pakkida, või isegi veelgi rohkematele, kuid jõudsime vaid 1200-le, sest enamaks ei olnud me oma väikese, aga tubli meeskonnaga suutelised.

Oma ligi kolme tegutsemisaasta jooksul ei ole me ka rohkemaks suhtlemiseks võimelised olnud, et omada veelgi rohkem infot iga vaesuses elava lapse kohta eraldi. Seekord pakkisime lastele kingitused taaskord põhjalikult, tõesti igale lapsele individuaalselt, arvestades nende iga, sugu, pikkust ja jalanumbrit, aga ka vajadusi.

Kuid sihiks on tulevikus MTÜ Saagu Valgus tegevust laiendada üleriigiliseks, sest nüüdseks oleme saanud selge kindlusetunde ja arusaama, et seda kibedat sotsiaalvaldkonna tühimikku oleme suutelised koostöös eesti rahvaga täitma. Järgmine Saagu Valgus keskus saab avatud juba sel kuul, käesoleval aastal, Järva-Jaanis. Seega Järvamaa vaesuses heitlevad pered hakkavad saama abi juba üsna pea.

Kritiseerimine

Isiklikult tunnen ma, et mul ei ole enam midagi kritiseerida. Me võime rääkida riigi suutmatusest, sest teame ju põhjuseid - nendele asjadele pole küllaldaselt tähelepanu pööratud, ega ka juhitud. Sotsiaalministeeriumis on alles hiljuti loodud lastele ja peredele keskenduv osakond...

Me võime tõesti kiruda, kurta ja mis kõik veel - mina seda enam kaasa teha ei saa. Näen igapäevaselt meie töös hoopis midagi muud, mis ongi just tegelik pilt ja nö tänavareaalsus. Ma ei ole seda pilti lasknud kujundada meedias pakutaval või kellegi peale surutud kujutelma baasil. See ongi see tegelik elu, milles päriselt elame.

Pilt? Jah. Ilus, lootustandev pilt. Tõin meie kampaania näol vaid ühe näite, kuid aja jooksul on see pilt üha täienenud, üha paremaks muutunud.

Sellel pildil on kaasamõtlevad, hea tahte ja sõnaga ning üksteisest hoolivad kodanikud. Nad on võimekad ning suutelised tegutsema, aitama nii nõu kui ka jõuga. Ühiskondlikku headust taotlevad kodanikud, oma kodumaad armastavad, tervelt mõtlevad, kultuursed inimesed. Nad soovivad arendada ühiskonda ja suudavad seda. Vähemasti selline pilt on minul Eesti inimesest.

Usaldus

Kes sellest välja kukub, on pigem... vastutöötav vähemus, kelle tegemisi kajastatakse võib-olla rohkem. Kahjuks.

Tänu tööle heategevuslikus organisatsioonis olen hakanud inimesi usaldama. Võib-olla tundub see mõnele mõttetusena. Aga minu jaoks on see olnud vabanemine. Mul on olnud võimalus õppida ja kogeda palju head... Olen selle eest väga tänulik.

On olemas niisugune tark õpetus: „Kui sul on raske, kujuta end puuna, kelle latv võib küll tormis kõikuda, kuid kelle tüve hoiavad paigal juured. Raskustesse sattununa keskendu juurtele, püüa need sügavamale ajada!"

Soovin kõigile head uut aastat ning juhul, kui puu latv riiklikul tasemel kõikumas on, soovin tarkust ja avatust keskenduda juurtele!