Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivaski sõnul jõudis info pettusest pangani nende oma süsteemi monitooringu tulemusena. "Andmed kopeeriti seadmega, mida kutsutakse skimmeriks," ütles Siilivask.

"See paigaldatakse pangaautomaadile ning kopeeritakse pangakaardil olev info, mis asub magnetribal. Väike kaamera salvestab samal ajal ka kliendi PIN-koodi, mis siis hiljem pannakse kokku ühele uuele kaarditoorikule, mis valmistatakse tavaliselt kuskil välismaal ning seal võetakse ka raha kohe välja," selgitas Siilivask Delfile.

Kuigi juhtumi uurimine on alles algamas, on juba teada, et kahjukannatajaid on kümneid. Samuti soovitab pank kõigil, kel on kahtlus, et nende kontolt on raha võetud, pöörduda sellekohase avaldusega panka.

Panga esindaja sõnul hüvitatakse kliendile tekitatud kahjud täies mahus juhul, kui vargus ei ole toimunud kliendi süül. "Taoliste juhtumite puhul nagu praegu, saavad kliendid oma raha tagasi. Klient peaks pöörduma avaldusega panka – kas siis netipangas või kontoris," ütles Siilivask.

Skimmerite kasutamine ei ole tegelikult väga uudne trend Eestis. Põhja ringkonnaprokuratuuri pressiesindaja Arno Põdra sõnul pidas politsei näiteks novembri lõpus ja detsembri alguses Tallinnas kinni kokku neli Bulgaaria kodanikku, keda kahtlustatakse pangaautomaatidele kopeerimisseadmete paigaldamises. Kohus võttis kahtlustatavad prokuröri taotlusel eeluurimise ajaks vahi alla.

Skimmerite kasutamise kohta on prokuratuuri esindaja sõnul ka hiljem veel teateid tulnud, kuid nende juhtumite uurimine on praegu veel algusjärgus.

Selliste juhtumite vältimiseks soovitab panga esindaja aga kõige lihtsama variandina katta PIN-koodi sisestamisel see käega, et kaamera seda ei näeks.