Kõuts võimalikust Aafrika missioonist: me ei pea enam tõestama, et oleme võimekad sõjamehed
Viitseadmiral Tarmo Kõuts loodab, et otsust Prantsusmaa abistamise kohta Kesk-Aafrika missioonil ei tehta uisapäisa ja selle kohta küsitakse arvamust oma ala ekspertidelt.
"Ükskõik millise riiklikult tasemel sõjalise operatsiooni käivitamisel peab olema läbi viidud põhjalik ekspertiis - nii poliitiline, sõjaline, kui ka majanduslik," ütles Kõuts Delfile. "See on meie poiste tervise ja ohutuse huvides."
"Loodan, et see ei ole see juhtum kui me sattusime Iraaki enne kui militaarekspertidelt küsiti selle kohta arvamust," sõnas Kõuts ja meenutas Eesti vägede Iraaki sisenemist, kui mindi rahuvalvemissioonile, aga üsna pea osutusid üksused konflikti tõmmatuks koos sellest tulenetavate tagajärgedega, kaasaarvatud hukkunud mehed.
„Me ei pea enam kellelegi tõestama, et me oleme võimekad sõjamehed,“ ütles Kõuts. „Selle eest oleme maksnud juba kallist hinda nii Iraagis kui Afganistanis.“
Tema sõnul on võimaliku missiooni suhtes raske seisukohta võtta kuni tingimused on teadmata. "Üks asi on vaatlus - Eestil on erinevaid vaatlusmissioone olnud," rääkis Kõuts. "Teine asi on konkreetsed tehnilised operatsioonid, olgu nad siis vähem või rohkem militaarsed."
Samas möönis Kõuts, et ega Iraagi ja Aganistani missioonid polnud Eesti jaoks vähem keerulised kui seda oleks võimalik Kesk-Aafrika missioon.
Kõutsi sõnul on Aafrika niisugune koht, kuhu valge inimene ei sisene ilma erivarustuse ja ettevalmistuseta. "Mina olen oma pika elu jooksul viis aasta Aafrikas töötanud, küll laevadel, ja iseenesest sain hakkama, aga see nõuab teatud ettevalmistust," rääksi Kõuts oma kogemusest.
Mis puudutab Eesti kohustusi liitlaste ees, siis see on Kõutsi sõnul poliitiline küsimus. "Euroopa Liidus ja NATOs on liikmesriigid üksteist toetavad," sõnas Kõuts. "Ilmselgelt oleme Prantsusmaaga seotud Euroopa Liidu ja NATO kaudu."
Euroopa Liidu piraatlusalase raportöörina Aafrikas Somaalia külje all ühte Prantsusmaa kontrolli all olevat Djibouti piirkonda külastanud Kõuts rääkis, et Prantsusmaa diplomaatiline võimekus piirkonnas on väga kõrgel tasemel.
"Kui me vaatame Euroopa ja Aafrika ajalukku, siis Prantsusmaal on seal tegutsemiseks väga suur kogemus," lisas Kõuts. Oma teenistusajast meenutas ta, et prantslased on olnud Aafrikas küllaltki heaperemehelikud kolonisaatorid. Seetõttu eeldab Kõuts, et prantslastel on moraalne vastutus sealsesse konflikti praegu sekkuda.
Kesk-Aafrika vabariigis (KAV) toimub kodusõja mõõtmeid võttev konflikt islamistide ja kristlaste vahel. Täpne hukkunute arv pole teada, kuid hinnanguliselt on surma saanud tuhandeid inimesi.
Detsembri alguses otsustas Prantsusmaa oma endises koloonias toimuvasse kriisi sõjaliselt sekkuda ja nüüd on Prantsusmaa palunud ka liitlastelt abi. Oma valmisolekust panustada on teada andnud Poola, Belgia ja Eesti.
