„Meil on hea meel, et koostöö kaitsejõududega tähendab, et esimesed tõlgid ja nende perekonnad on nüüd ohutus ja turvalises kohas Rootsi pinnal,“ ütles Rootsi migratsiooniameti operatsioonide juht Mikael Ribbenvik The Locali vahendusel.

Rootsi Raadio teatas reedel, et ei kaitsejõud ega migratsiooniamet avalda detaile selle kohta, kui paljudele Afganistanist palgatud inimestele anti õigus humanitaarpõhjustel Rootsi jääda.

Tõlgid on rääkinud korduvalt avalikult oma hirmust, et neile makstakse kätte, kui Rootsi väed Afganistanist lahkuvad.

Kohaliku personali saatuse hoolde jätmine seaks ohtu Rootsi tulevased rahvusvahelised missioonid, hoiatasid kaitsejõud.

„Sellises keskkonnas on tõlk operatsiooni absoluutselt elutähtis osa... Kui me tahame olla võimelised tulevikus tööd tegema ja inimesi värbama ükskõik millises riigis, peavad tõlgid tundma, et me hoolitseme nende eest,“ ütles Rootsi kaitsejõudude ülemjuhataja Sverker Göranson ajalehele Dagens Nyheter varem sel aastal, kui tõlkide küsimus esimest korda päevakorda tõusis.

2012. aasta suvel taotles Rootsilt asüüli umbes 24 Afganistani tõlki, kes tegid koostööd ISAF-iga, kuid neile öeldi, et taotlused tuleb esitada isiklikult ja Rootsis.