Eesti lastetoetused on suunatud väikelastele

Riigikogus arutleti eile olulise tähtsusega riikliku küsimusena peretoetuste mõju sündivusele ja laste heaolule ning leiti, et Eestis on vanemahüvitis ja sünnitoetused suunatud väikelastele, laste kasvades aga väheneb riigi toetus peredele.

Tallinna Ülikooli vanemteadur Marge Unt tõi oma ettekandes välja, et novembris 2013 oli keskmine vanemahüvitisi 757 eurot, sealhuglas emale väljamakse oli 723 eurot ja isale, kui ta oli selle hüvitise saaja, siis 1307 eurot.

Unt viitas ka läbi viidud uuringule, millele vastajad tõid välja just ülemineku perioodi, kui vanemahüvitis ära lõpeb, siis vajab pere samuti teotust.

„Vanemahüvitis võib lõppeda ju ka aasta keskel, aga lastehoius rühmad formeeritakse kord aastas,“ tõi Unt näite. Ta rõhutas, et vaja oleks sujuvamat üleminekut. „Kuna see on KOV-ide kanda, siis lihtsalt on väga erinev, kuidas on lastehoiukohad tagatud eri kohtades.“

Tartu Ülikooli vanemteadur Mare Ainsaar viitas oma ettekandes uuringutele, mis näitavad, et kui me üritame kokku arvutada kõiki lastega seotud kulusid rahasse, siis ületab see 500 eurot kuus. Otsesed rahalised kulutused on nendest umbes 200 eurot.

"Kui me küsime inimeste käest, mida nad arvavad, mis see õiglane riigipoolne panus oleks, siis see jääb kuskil 60-70 euro ringi," rääkis Ainsaar vanemate ootsutest.

Uues ja ka 2013. aasta riigieelarves on lastetoetusteks ette nähtud 103 miljonit eurot ja 170 miljonit eurot vanemahüvitisele. Lastetoetus on Eesti püsinud muutmatuna 19 euro tasemel kümme aastat.

Praegu saab maksimummääras vanemahüvitist ligi neli protsenti vanemahüvitise saajatest. 170 miljonist eurost kulub selleks 12 protsenti.