Euroopa Liidu rahandusministrid jõudsid kokkuleppele pangandusliidu loomises

Pärast enam kui aasta kestnud tõsist kauplemist jõudsid Euroopa Liidu rahandusministrid kolmapäeval poliitilisele kokkuleppele pangandusliidu loomises, mis on kõige ambitsioonikam samm Euroopa majanduse integreerimiseks pärast ühisraha kasutuselevõttu.

Ministrite teatel lepiti kokku raskustesse sattunud pankade sulgemise või päästmisega tegeleva uue ühise Euroopa institutsiooni – niinimetatud single resolution mechanism'i (ühise lahendusmehhanismi) – loomises koos selle tegevuse finantseerimise korraldusega, vahendab Associated Press.

„Kokkuleppega lahendusmehhanismi üle oleme me loonud pangandusliidu viimase õigusliku tugisamba,“ ütles Saksamaa rahandusminister Wolfgang Schäuble.

Päev otsa kestnud rahandusministrite läbirääkimised Brüsselis olid teine katse kahe nädala jooksul enne aasta lõppu kokkuleppele jõuda. Ministritele avaldati survet jõuda kokkuleppele enne Euroopa Liidu riigijuhtide tippkohtumist neljapäeval Brüsselis.

Kokkulepe, milleni jõuti veidi enne keskööd, tagab selle, et eelnõu saab saata õigel ajal Euroopa Parlamendile, et selle saaks vastu võtta enne, kui parlament enne uusi valimisi aprillis laiali läheb. Sellega välditaks vähemalt seitsmekuust viivitust.

„Kui me jätkame teed pangandusliidu suunas, oleme me võimelised jätkama Euroopa valuuta stabiliseerimist, mis on aluseks stabiilse kasvu juurde naasmisele Euroopas,“ ütles Schäuble.

Üks põhjuseid, miks Euroopa sellistesse finantsprobleemidesse sattus, oli see, et riigid, nagu näiteks Iirimaa, pidid finantskriisi puhkedes 2007.-2008. aastal sekkuma oma pankade päästmiseks, mis sundis lõpuks valitsusi endid abi otsima.

Esimese suurema sammuna leppisid rahandusministrid varem sel aastal kokku ühise järelevalveorgani loomises eurotsooni suurematele pankadele.

Kuid on riigid esitanud erinevaid ideid, mida ette võtta raskustesse sattunud pankadega, ning millised peaksid olema panganduse järelevalveorgani otsuseid täidesaatva agentuuri volitused.

Eurotsooni 17 rahandusministri ettevalmistaval kohtumisel teisipäeval jõuti esialgsele kokkuleppele selle üle, kuidas pangapäästeagentuuri finantseerida. See näeb ette, et pangad peavad kümne aasta jooksul eraldama 55 miljardit eurot, mille eest makstakse kinni raskustes finantsinstitutsioonide sulgemine või päästmine.

Põhimõte on, et pangad ise ja nende kreeditorid maksaksid arve, mitte valitsused ja maksumaksjad.

Kuni tsentraliseeritud pangapäästefond pole veel täies mahus olemas, makstakse raskustesse sattunud pankade sulgemine või rekapitaliseerimine kinni keerulise kombinatsiooni kaudu, milles osalevad riikide pangapäästefondid ja Euroopa päästemehhanism.

Kui riigil ei ole piisavalt ressursse probleemse pangaga tegelemiseks enne, kui ühine fond loodud on, võib ta laenata eurotsooni alalisest päästefondist – 500 miljardi euro suurusest Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM).

„See on äärmiselt keeruline seadus,“ tunnistas Euroopa Liidu eesistujariigi Leedu rahandusminister Rimantas Šadžius.