Ühest küljest tundub mõistetav, et õpilaste pidev looderdamine ja järeltööde korraldamine on õpetajate jaoks kurnav. Teisest küljest aga tekitab uus kord mitmeid küsimusi. Näiteks ütleb kooli direktor Martti Marksoo, et õpilane, kes käib korralikult koolis ja töötab kaasa, ent kel mingil põhjusel töö ebaõnnestus, võib selle siiski järele teha. Paraku jääb ebaselgeks, mille alusel seda otsustama hakatakse, kes tohib midagi järele teha ja kes mitte.

Lisaks juhtis haridusministeeriumi õigusosakonna jurist Indrek Kilk tähelepanu tõigale, et puuduliku hinde puhul ei saa kool järelevastamisest keelduda - see tuleneb seadusest, mis ei olene õppekavast ega kooli suvast.

Hea lugeja, kas Rakvere Reaalgümnaasium on õigel teel? Kas ja kui palju tuleks järelevastamise võimalusi kitsendada?

Avalda arvamust kommentaariumis või kirjuta aadressil rahvahaal@delfi.ee !