Varem oli lihtne bitcoine toota ning seda sai teha koduarvutis. Nüüd on aga raskustase nii suureks läinud, et praeguste elektrihindade juures ei tasu see tegevus ennast lihtsalt ära ning võib kahjumisse jääda. Lisaks nõuab see tegevus ka üha suuremat tehnoloogilist ressurssi. Seetõttu hakkasin bitcoini-börsil kauplema ning olen mõningaid bitcoine juba alates paarikümnest dollarist oma virtuaalrahakotis hoiul hoidnud.

Kauplemine on läinud vahelduva eduga. Kuna bitcoini hind on väga kõikuv, siis tuleb pidevalt silma peal hoida, mis seal toimub. Juhuse hooleks ei saa praktiliselt midagi jätta.

Suur pluss bitcoini juures on anonüümsus. Keegi ei tea, kui palju keegi bitcoine ostab või müüb. Ja keegi ei tea ka seda, kui palju sul bitcoine on. Näiteks minu virtuaalrahakoti aadress on "1WzbTNJWj6qraP6tMUrnVtLxFTnaYA" (lõpust kolm numbrit puudu) ning mitte keegi ei oska öelda, kes selle rahakoti omanik on.

Kasutasin sel sügisel võimalust ja tellisin endale Briti internetipoest riideid. Alguses küll pisut pelgasin, et kas kõik ikka läheb sujuvalt, kuid läks ja asjad jõudsid ka ilma pikema viivituseta kohale.

Arvan, et bitcoini teevad maha need, kellel neid ei ole ning kes on maganud selle näol maha suure võimaluse. Olgu selleks siis kasvõi sentide eest ostetud bitcoinid, mille hind on nüüd 1000 dollarini kerkinud, või lihtsalt selle tehnoloogiline aspekt.

Paljud pole vist ikka veel saanud aru, mis bitcoin täpselt on. Seetõttu on praegu pisut keeruline mõelda, et see jõuaks nii kiiresti igapäevakasutusse. Näiteks tehnoloogiavõõrad inimesed ei oskaks sellega vist midagi peale hakata.