"Riik peab toimima ka kriisi- ja sõjaolukorras, mil julgeolekuasutuste vastutus suureneb," ütles kaitseväe juhataja koostöölepet alla kirjutades. "Täna sõlmitud lepingu eesmärgiks on nutikas ressursikasutus ja tõhus koostöö, et riik toimiks sujuvalt ka kõige ootamatutes olukordades," lisas ta.

Päästeameti peadirektori Kuno Tammearu sõnul on koostöö kaitseväega ka seni olnud sujuv, kuid nüüd saab see praktilisel tasandil täpsemalt määratletud. "Täna sõlmitud raamlepingus on selgelt paika pandud, kuidas päästeamet ja kaitsevägi saavad teineteist aidata, leping loob aluse praktiliseks koostööks, mille kohta varem nii täpsed kokkulepped puudusid."

Kaitsevägi ja päästeamet tegid seni koostööd hädaolukorra seaduse ja kaitseväe korralduse seaduse raames. Raamleping aitab kaasa laiapõhjalise riigikaitse igakülgsele arendamisele, turvalise elukeskkonna kujundamisele ja hoidmisele, ohtude ennetamisele ning operatiivsele ja professionaalsele abistamisele.

Lepe sätestab täpsemalt koostöövaldkonnad ja tegevuskavad. Lisaks päästetöödele ja kriisireguleerimisele toob lepe eraldi välja demineerimise, haridus- ja koolitustegevuse, logistika ja liitlasvägede vastuvõtu alase koostöö.

Seni on kaitsevägi aidanud päästjaid oma tehnika ja oskusteabega õnnetusjuhtumite ja loodusõnnetuste korral, näiteks Padaoru lumetormis ja Poola lennuki maandumisel Ülemiste järvele 2010.aastal, Pärnu üleujutusel 2005.aastal, metsatulekahjude kustutamisel. Päästeametnikud on osalenud liitlasvägede vastuvõtuõppustel, pidev infovahetus ja koostöö seob mõlema organisatsiooni demineerijaid. Ämari lennubaasi kasutuse suurenemisel vajab kaitsevägi päästeameti tuge tulevikus lennubaasis nõuetekohase tuletõrjetoetuse tagamisel.

Kaitsevägi sõlmis sarnase koostöökokkuleppe sel kevadel tehnikaülikooli, Tehnikakõrgkooli ja Kehtna majanduskooliga ning novembris Politsei-ja Piirivalveametiga.