DELFI FOTOD: Reportaaž kohast, kuhu keegi meist sattuda ei taha
Kui me oleme üldiselt harjunud mõttega, et meie vanglad meenutavad kohati puhkekodusid, siis Delfi fotograafil avanes võimalus jäädvustada Tallinna vanglat kogu selle ehtsuses. Pilt, mis talle aga avanes, oli kõike muud kui meeldiv.
1944-1949 asus aga Magasini tänaval hoopis sõjavangilaager ja 1990. aastail ehitati juurde kaks uut kambervangla hoonet ning moodustati kaks eelvangistusosakonda, milles viibivad peamiselt eeluurimise all olevad isikud.
Lõplikult koliti Magasini tänavale 2003 aastal ning tegelikult kuulub Tallinna vangla alla ka Maardu vangla.
Kui uurida vangla direktorilt Rait Kuuselt, et kas kõrged müürid ja traataiad ei takista asjade üleloopimist, vastas noor direktor muiates, et "eks nad ikka loobivad". Pikemalt teemasse süvenemata ütleb direktor altkulmu, et peamiselt visatakse üle aia ravimeid, narkootikume jne.
Mööda vana ja lagunenud maja jalutades osutab direktor uutele euronormidele vastavatele aladele, aga ka kohtadele, kus vangla enam ei tegutse, nagu valvuriputka, mis asub peapääsla katusel.
Sealne vana pult kogub tolmu, kunstnahast tugitool õõtsub ühel jalal ning keegi on puldile venekeelsele TREVOGA sildile juurde kraapinud eestikeelse teksti: häire.
Praegu on vangide käsutuses peale eluruumide ja söökla, pesumaja, duširuum, raamatukogu, spordisaal ja sotsiaaltööruumid, mille kasutamist juhivad huvijuht, sotsiaaltöötajad, psühholoogid ja kaplan.
Üldharidust saavad vangid põhikoolis ja gümnaasiumis omandada nii eesti kui vene keeles. Kutseharidust saab omandada kinnisvarahooldaja, elektriku-arvutihooldaja, elektriku, pidupingitöölise ning kivi- ja betoonehituse erialal.