Minister tegi avalduse Türgi ajakirjanikele, kes teda neljapäeval Armeenia-visiidil saatsid. See oli Türgi välisministri esimene külaskäik Armeeniasse pärast seda, kui diplomaatiliste sidemete loomise katsed nelja aasta eest läbi kukkusid, teatab AFP BNS-i vahendusel.

Davutoğlu ütles, et armeenlaste ulatuslik küüditamine Süüriasse Esimese maailmasõja ajal oli Osmani-aegsete võimude poolt "täiesti vale tegu".

"See oli ebainimlik," tsiteeris ajaleht Hürriyet välisministrit.

Armeenlased ütlevad, et Türgi võimud tapsid 1915.- 17. aastani süstemaatiliselt kuni 1,5 miljonit armeenlast.

Türgi väidab, et surma sai 500 000 inimest, kuid nad surid sõjategevuse tagajärjel või nälga.

Türgi ei ole mingil juhul nõus tunnistama toimunut genotsiidiks, nagu Armeenia ja mitmed teised riigid seda teevad.

Davutoğlu avaldas pärast Armeenia kolleegi Eduard Nalbandjaniga kohtumist lootust, et riigid suudavad rajada suhted "õiglasele mälestusele".

"Meie peaeesmärk on luua keskkond tugeval alusel dialoogiks," rõhutas ta.

Türgi sulges piiri Armeeniaga 1993. aastal solidaarsusest Aserbaidžaaniga Mägi-Karabahhi tüliküsimuses. 2009. aastal allkirjastati leppimiskokkulepped, aga piiri avamiseni ei jõutud, sest pooled hakkasid süüdistama teineteist lepetele lisatingimuste seadmises.

Davutoğlu sõnul ei ole piiri avamine Türgi ainus eesmärk, vaid sihiks on üleüldine rahu piirkonnas.