Lugeja: palun ärge ostke odavat rämpsu kokku!
Ostuhullus on juba täies hoos. Kaubanduskeskustes on rahvast hommikust saati ja peale lõunat on tunne, et keegi tööl ei käigi. Ja eks ma isegi olen juba kingijahil käinud.
Tallinnas on muidugi juba raske öelda, kui palju on poodides kohalikke ja kui palju turiste. Kesklinna poodides on välismaalasi rohkesti. Nii et kui ma mõnikord arutlen, kellele on meie hinnad taskukohased, siis ehk ongi need hoopis turistid, kes annavad suure osa käibest?
Huvitav on see, et toitu ostetakse juba detsembri alguses rohkem. Kas tõesti mõte pühadest ajab juba varakult sööma? Kas me tõepoolest sööme juba enne jõule ohtramalt kui tavaliselt?
Kauplustes ringi vaadates tundub, et järjest rohkem on sellist kaupa, mis on lihtsalt tore, ilus või huvitav, aga mida keegi otseselt ei vaja. Üsnagi palju raha kulutatakse täiesti mõttetu kraami peale.
Mul on täitsa kurb vaadata, kui inimesed ostavad kuhjade kaupa odavaid asju. Odavaid ja halbu asju. Kui teil on raha osta palju viletsat kaupa, siis tasuks ikka mõelda, kas mitte osta pigem kogu selle raha eest üks hea asi.
Niinimetatud odavpoed on samuti sures osas viletsat ja ebavajalikku täis. Kel raha vähem, peaks rohkem ikka asjade vajalikkuse üle mõtlema. Või on asi selles, et ka vaesem inimene tahab lihtsalt ostlemise rõõmu tunda ja suure kotitäiega koju minna? Ilmselt küll. Ja ega seda saa pahaks panna.
Kui võimalik, siis tasub poes lihtsalt harvem käia. Mitte minna tühja kõhuga. Teha nimekiri sellest, mida on kavas osta. Osta pigem vähem, aga paremaid asju. See tundub alguses raske, aga tasub ära, kui on vähegi võimalik sellist valikut teha.
Võib-olla oleks selle suure ostuhulluse ajal ka õige aeg meelde tuletada, et müüjad ja ostjad võiksid üksteisele rohkem naeratada, öelda palun ja aitäh.
Kas ostlemine on stress või mitte, sõltub suuresti igaühest endast. Kõigil on väidetevalt kiire, aga ehk võtaks ikka veidi tuure maha ja annaks jõulurahule ka võimaluse.
