JUHTKIRI: Unenäod, säutsud ja eluterve paranoia
Tänane Eesti Päevaleht kirjeldab, kuidas The Economisti ajakirjanik Edward Lucas oma Twitteri säutsudega Ukrainas furoori tekitas.
Lucas kirjutas Twitteris, et Ukraina president leppis Venemaa presidendiga kokku gaasi hinnas ning selles, et Ukraina liitub tolliliiduga ja saab Venemaalt ka viis miljardit dollarit. Kuna Lucase säutsud hakkasid levima Ukraina meedias, tekitasid need ka teravat vastukaja ning Janukovõtšit hakati süüdistama riigi mahamüümises Putinile.
Mõni aeg pärast Lucase säutse tulid omapoolse versiooniga lagedale ka mõlema riigi esindajad, kes Lucase väited ümber lükkasid.
Lucase säutsudega meenuvad ühes Eesti raadiosaates kõlanud unenäod selle kohta, kuidas Kaur Kender Sirbi peatoimetaja kohusetäitjaks sai. Unenäo esitanu hinnangul oli allikas kindel, kuid kuna midagi tõestada on keeruline, ei olnud muud valikut, kui asja just unenäona esitada.
Aga mingem ajas veel rohkem tagasi: 1991. aastal teatas diktor telesaates „Wigla show", et Soome 50- ja 100margased kaovad käibelt. See tekitas rahavahetuspaanika, mille käigus paljud inimesed mustal turul märkimisväärset kahju kannatasid. Tõsi, „Wigla show" oli naljasaade ja tõese info edastamine polnud eesmärk.
Inimlikust perspektiivist vaadates on mõistetav, et ärevatel aegadel võivad meediatarbijad haarata kinni infost, mis tegelikult vajaks täiendavat kontrollimist. See ei tähenda, et meedias tuleks pidevalt kahelda, pigem tuleks mõista, et on infot, mis on mõeldud fooni loomiseks ja tausta mõistmiseks ning (sotsiaal)meedia võimaldab selle kohe lugejateni tuua.
Kuigi teinekord on kasulik teada versioone, mis pole 100-protsendiliselt tõestatavad, on kõige olulisem mitte unustada, et Twitteri säuts ongi just Twitteri säuts, mitte lugu The Economistis ning et ka unenägu jääb esialgu siiski vaid unenäoks.
