Lugeja Heli Läätse ja Jörpa dueti kohta: ma isegi ei teadnud, et sedasi naerda suudan
Näosaate finaal oli vägev, midagi pole öelda. Samas, ega ma saanud hääletamist lõpuni vaadata, sest TV3 ei saa hästi läbi ETV-ga: enne näosaate lõppu algas seriaal "Kuritöö" ja ma ei saanud ju jätta Sara Lundi üksi kurjusega võitlema! Pealegi andsin mina oma hääle kiiresti ära ja nägin ära ka selle saatuse: minu raudne lemmik Nele-Liis langes välja.
Meestel oli seekord rind rasvasem. Mariah Carey lugu "Hero" paroodia oli küll väga hea, kuid ei puudutanud suuremat hulka rahvast. Võiks öelda, et Nene-Liis läks loovalikuga alt - see oli natuke igav. Selles mõttes oleks Mariah Carey "Without You" ehk tõhusam olnud. Fantaasiates edasi liikudes ütlen nii: ta oleks võinud valida hoopis laulu "Empire State of Mind", mida esitab imeline Alicia Keys. See ei ole ju tundmatu lugu, isegi meie endine USA korrespondent Neeme Raud lasi sellel aeg-ajalt taustaks kõlada, kui rääkis uudiseid ookeani tagant. Oleksin väga tahtnud näha, kuidas Nene-Liis saab hakkama selle vapustava artisti ja just nimelt selle loo parodeerimisega.
Nüüd meenutaks Eri Klasi mõtteid, kui ta kommenteeris kultuuripreemiate väljaandmist. Jutu sisu oli enam-vähem järgmine: meil on popid sellised asjad nagu "Su nägu kõlab tuttavalt", aga tõeline kunst ja selle edasiviijad on teised ja nad on mujal. Kas maestro pani puusse?
Ma arvan küll, sest paljud vaatajad uurisid ilmselt esimest korda elus seda ahelat: Bocelli, "Nessun Dorma", "Turandot", ooper kui selline üldse ja Puccini. Kui Koit võttis edukalt selle aaria viimaseid noote, olin tugitoolis pinges ja ärevil, nagu oleks ise seal laval viimast võtnud. Elasin kaasa ja see kõik läks nii hinge. Emotsioonipisarat tagasi hoida polnud võimalik. Mida siis Koit tegi? Kergema muusika esindajana võttis ta ette teha suur austusavaldus raskemale muusikale, nii ooperilauljale, ooperiaariale kui ooperile endale ja see kandus kindlasti edasi publikule. Mõjuvamalt kui kuiv targutamine, et ooper on see õige asi.
Arvata on, et ka järgmine hooaeg tuleb edukas. Veel ei ole andekate artistide ring täis siin pisikesel maal nimega Eesti. Aga Kanal 2 peab küll midagi välja mõtlema, sest oht on kaotada juba nii loomulikuks saanud juhtpositsioon TV3 ees. "Su nägu kõlab tuttavalt" võtab ka järgmisel hooajal oma, kindel see.
Minu jaoks oli see saade nagu suurvõistluse 100 meetri jooksu finaal: siin on 8 parimatest parimat, nad on läbinud tohutu kadalipu, et sinna pääseda. Ehkki ühele neist pannakse lõpuks kuld kaela, ei oleks tema võidul seda kaalu, kui poleks olnud neid teisi seal finaalis. Elamus oli vägev, tänan kõiki esinejaid!
Lõpetuseks võtaks ette ka Evelini Heli Läätsena ja Taneli Üllar Jörbergina. Oli see nüüd ilus tegu? Mina, juba hoogsalt keskikka sisenenud mees, vaatan telekat, naerust kõver, seljal langevad higipiisad kere vappumisest ja ei jõua neid naerupisaraid ära pühkida. Naer pidi olema terviseks ja sellist naeru pole minust suutnud ammugi ükski meelelahutaja välja pigistada. Ma isegi ei teadnud, et sedasi naerda suudan.
