Alimentide maksmisest kõrvale hoidmine jääb kuriteoks
Justiitsminister Hanno Pevkur esitas plaani muuta praegu kuriteona kirjas olev lapsele alimentide maksmisest pikaaegne kõrvalehoidmine hoopis väärteoks, nii et selle eest vangi mõista poleks enam võimalik. Põhjendusega, et seda raha pole võlgnikult nagunii praktiliselt võimalik sedasi kätte saada.
Praegune seadus annab võimaluse mõista elatise maksmisest kuritahtliku kõrvalehoidmise eest aastane vangistus, eelnõu esialgse versiooniga taheti see tühistada.
Sellele seisis aga vastu siseministeerium, kes leidis, et see peaks ikkagi jääma kuriteoks. „Laste ülalpidamise kohustuse täitmine on lapse õiguste tagamise kui ka laiemalt ühiskonna seisukohast oluline ja märgiline küsimus. Säärane „dekriminaliseerimine” oleks motiveeriv teadlikele elatise maksmisest kõrvalehoidjatele ja demotiveeriv üksikvanemale,” selgitati. „Leiame, et eelnõuga pakutav lahendus ei pane teadlikult kohustuste kõrvalehoidjaid oma kohustust täitma,” lisati.
Siseministeerium tegi ettepaneku asendada seaduses praegune „kuritegelik” alimentide maksmisest kõrvalehoidmine sõnaga „tahtlik”, sest seda on kergem tõendada. Justiitsministeerium arvestas seda ettepanekut ning lapsele elatise maksmisest süsteemne ja teadlik kõrvalehoidmine jääb endiselt vangistusega karistatavaks.
See, kui täisealine laps ei maksa oma pensionärist vanemale korralikult elatist, ei ole tulevikus kuritegu, vaid on väärtegu.
Valitsus kinnitas eile justiitsministeeriumi juhtimisel pikalt ettevalmistatud karistusseadustiku revisjoni, millega kaotatakse umbes kolmandik seni kehtinud süütegusid.
Justiitsminister Hanno Pevkuri selgitusel oli peamine eesmärk kõrvaldada ülekriminaliseerimine. Muudatusega enamasti leevendatakse seni kehtinud karistusi. Valitsus otsustas algatada vastava seaduseelnõu, mis saadetakse edasi riigikogusse. Karistusseadustikus muudetakse rohkem kui 200 paragrahvi.
