Purjus alaealise ema: ma ei saa tütrele järgi tulla, sest mul on kana ahjus
„Ma usun, et on võimalik Eestis alkoholikultuur, kus teismelised alkoholi ei joo,“ ütles Rasmus Rask, lapsevanem, kes asus koos siseministeeriumiga laste alkoholitarbimise vastu võitlema. Nimelt tuli ministeerium täna välja kampaaniaga, mille sõnum on selge: lapsevanem ei tohi tolereerida oma alaealise alkoholi, tubaka või narkootikumide tarbimist ega ka mitte proovimist.
Raski hinnangul on lapsevanemate suhtumine eri sõltuvusainete proovimisse ja tarvitamisse täna üsna vastuoluline – ühest küljest on narkootikumide vastu nulltolerants, teisalt alkoholi ja tubaka suhtes sallivam suhtumine. „Alkohol ei tundu meile nii ohtlik. Peame alkoholi paratamatuks nähtuseks meie elus,“ sõnas Rask ja selgitas, et näiteks alkoholi ja tubakaga on noorena ehk ise kokku puututud ning seetõttu need nii ohtlikud ei tundu. „Vanemad ei tea, kui ohtlik see tegelikult on!“ lisas Rask.
„Mida varem alkoholi tarvitada, seda suurem risk on sõltuvuse tekkimiseks,“ selgitas pereterapeut Kadri Järv-Mändoja perekeskusest SinaMina. Risk suureneb, kuna teismelisel arenevad ajus just need osad, mis mõjutavad motiveeritust, tahtejõudu ning ka enesekontrolli. Ta lisas, et seda, millal peaks lapsele sõltuvusttekitavate ainete mõjudest rääkima, üheselt öelda ei saa, kuna „kunagi pole liiga vara“.
Järv-Mändoja lisas, et uuringutele tuginedes on näha, et kui laps on juba proovinud, siis hiljem tehtaval selgitustööl suurt mõju pole.
Selle kõige taustal on kurb tõde, et siinsed lapsed alustavad üha varakumalt sõltuvusainete proovimist. „Uuringud näitavad, et läheb hullemaks. Tarbitakse rohkem ja varasemas eas,“ ütles Järv-Mändoja.
Noorsoopolitseinik Nurmely Mitrahovitš kinnitab seda oma igapäevatöö põhjal. „13 pole enam see vanus, kus esimest korda proovitakse,“ tõi ta näite. Tallinnas ja Harjumaal on politsei sel aastal tabanud juba umbes 1300 alkoholi tarvitanud alaealist, neist kõige noorem vaid 11-aastane. Mitrahovitš rääkis ka, et küsis hiljuti ühelt neljandalt klassilt, kes on alkoholi proovinud. „Vaid kaks õpilast ei tõstnud kätt!“
Noorsoopolitseinik rõhutas, et siin on kindlalt vanemate tegemata töö. Mitrahovitši sõnul on vanematel kaks peamist lähenemist, kuidas näiteks alkoholi tarvitanud alaealise puhul reageeritakse. Esimesel juhul hakkavad vanemad oma lapsi nende ja politsei ees õigustama.
„Ta viina ei joo, mu lapsele ei meeldigi viin,“ tõi Mitrahovitš näite ja lisas, et möödunud nädalal oli ka juhtum, kus alaealisele tüdrukule järgi kutsutud ema vastas, et ta ei saa tulla, kuna tal on kana ahjus. Teisel juhul pööratakse juhtum lihtsalt naljaks. „Me saame takistada alkoholi müümist alaealistele, kontrollida, aga kui laps on oma kodus, ei saa me midagi teha,“ ütles Mitrahovitš.
Siseministeeriumi kampaania eesmärk ongi just lapsevanemaid harida, anda infot, kuidas võiks lapsega sel teemal suhelda ning mis üldse varajase proovimise ja tarvitamise ohud on, selgitas Priit Põiklik siseministeeriumist.
Kogu info on koondatud veebilehele www.tarkvanem.ee.
