Ettevõtmise eesmärgiks on vähendada riske, mis on seotud üleliigse ja vananenud laskemoona ladustamisega.

"Projekt on võimalus tugevdada alliansi ja Venemaa vahelist praktilist koostööd. Senine koostöö Afganistanis, terrorismi, piraatluse ja narkootikumide leviku vastases võitluses on oluliselt tugevdanud nii NATO kui ka Venemaa julgeolekut," ütles välisminister Paet.

Kohtumisel võeti ka vastu ühisavaldus, millega toetatakse ÜRO juhitud operatsiooni keemiarelvade hävitamiseks Süürias. Samas avaldas Eesti välisminister muret Süüria julgeolekuolukorra osas: „Kuigi keemiarelvade hävitamine Süürias on läinud seni edukalt, halveneb humanitaarolukord riigis pidevalt. Samuti mõjub konflikt negatiivselt kogu regiooni stabiilsusele ja seega on vaja kiiresti jõuda rahumeelse lahendini.“

Kuigi praktilise koostöö tasemel on tehtud edusamme, sõnas välisminister Paet, et partnerlussuhete arendamiseks on siiski vaja enam pingutada.

"Eesti kindel seisukoht on, et enam vastastikust läbipaistvust ning selle kaudu usaldust oleks suureks kasuks NATO ja Venemaa suhetele. Näiteks selle aasta novembris toimunud suurõppuse Steadfast Jazz raames pakkus NATO Venemaale võimalusi läbipaistvuse suurendamiseks. Kuid usaldust kasvatavad meetmed peavad olema vastastikused ning ootame ka Venemaalt suuremat läbipaistvust õppuste osas," rõhutas Paet.

"Samuti oleks transponderite kasutuselevõtt Vene sõjalennukite poolt Läänemere õhuruumis üks samm, mis nii turvalisust kui usaldust suurendaks," lisas välisminister.

NATO-Venemaa nõukogu loodi 1999. aastal ning selle eesmärgiks on tugevdada poliitilist sidet. Nõukogu raames toimuvad regulaarsed kohtumised töötasandil, aga ka välis-ja kaitseministrite ning riigipeade osalusel.