Meeli Miidla-Vanatalu: Eesti töötajate ja tööandjate suhted on arengumaa tasemel
Sagedased on juhtumid, kus tööandja pakub töölepingu asemel töövõtu- või käsunduslepingut. Seda tehakse isegi siis, kui töötaja töötab kauem kui kuu ning tema tööaeg on esmaspäevast reedeni, kaheksa tundi päevas.
Nii tullaksegi meie juristi juurde, kus selgub, et inimene on küll mingile lepingule alla kirjutanud, kuid perearsti juures selgus, et ravikindlustust tal ei ole. Teine variant - töötaja soovib iga-aastast põhipuhkust, kuid siis selgub, et temaga sõlmitud lepingu alusel ei ole seda ette nähtud.
Kõige kurioossemad on aga need juhtumid, kus töösuhe näiliselt toimib - töötaja teeb tööd, tööandja maksab igakuiselt töötasu, aga tuludeklaratsiooni täitma asudes avastab töötaja, et tema töötamise fakt ei ilmne Maksu- ja Tolliameti andmetest. Ehk alles siis saab töötaja teada, et ta on „mustalt" töötanud.
Samas esineb Tööinspektsioonile laekunud info põhjal järjest rohkem olukordi, kus ka töötaja ise pole huvitatud töölepinguga töötamisest, et saada rohkem "puhtalt" kätte.
Haruldased pole ka sellised kaebused, kus töötaja töötab 2 nädalat, kuid töölepingut temaga ei sõlmita, sest tööandja hinnangul ei sobinud tema isikuomadused koostööks.
Muidugi ei saa laekunud kaebuste põhjal teha lõplike järeldusi töösuhete tegeliku olukorra kohta. Samas näitab ka töövaidluskomisjonidele esitatud avalduste sisu, et tõsised probleemid töösuhetes on olemas. Viimastel aastatel on esitatud keskmiselt 3000 avaldust aastas ja vaidluste arv langustrende ei näita.
Ebaselged kokkulepped ja maksukohustusest hoidumine töösuhetes ei mõjuta aga ainult töötajat ja tööandjat, vaid ühiskonda tervikuna. See soodustab ebaausat konkurentsi ning toodab seega juurde neid tööandjaid ja töötajaid, kes peavadki töösuhte varjamiseks piirduma suuliste kokkulepete ja „ümbrikupalgaga", sest aus tööandja ja töötaja ei pääse ju löögile.
Sageli küsitakse, miks Tööinspektsioon midagi ei tee ja selliseid tööandjaid ei kontrolli. Kontrollib ja vajadusel ka karistab. Igasse ettevõttesse ja iga töötaja kõrvale inspektsioon aga ei jõua ning see ei oleks ka põhjendatud.
Töösuhted on siiski eraõiguslikud suhted, millesse riik peab sekkuma siis, kui seadusega ettenähtud miinimumnõuded jäetakse täitmata. Eelduseks on, et töötaja ja tööandja käituvad vastastikku lojaalselt ja heauskselt. See saab alguse sisuliste läbirääkimiste pidamisest enne töösuhte algust ning lepingutingimuste kokkuleppimises.
Eestis on sellise töökultuuri saavutamiseks veel pikk tee käia, kuid iga teekond algab esimesest sammust. Iga inimene peab teadvustama, mis kaasneb tema otsusega nõustuda „mustalt" töötamisega: tööõnnetusse sattudes ei vastuta temaga juhtunu eest sisuliselt keegi, ravikindlustust ei ole, töö lõppemisel ei saa ta Töötukassalt hüvitist ja pensioniks ei kogune sentigi.
Soovunelm teenida 1000 eurot „puhtalt kätte" võib osutuda peenrahaks suuremate õnnetuste, haigestumiste või pensionipõlves toimetuleku valguses.
