"Vahtraleht annab teada, et roolis on algaja juht. Ta võib eksida või olla "koba" mingis teatud situatsioonis, aga algaja eksimus on mõistetav ning ei tekita pahameelt," rääkis Vane Delfile.

Vane sõnul on algaja juhi märgil ka teistpidine mõju. "Nähes eesliikuja autol vahtralehte, peab neist kindlasti mööda sõitma. Ning hoidku jumal selle eest, kui vahtralehega juht kavatseks neist mööda sõita!"

Ekspert tuletab veel staažikatematele sõitjatale meelde, keegi ole sündinud autojuhiks. "Mingil juhul ei tohi vahtralehte suhtuda kuidagi halvustavalt, me kõik oleme olnud algajad."

Mis puudutab liiklusõnnetuste põhjustamist, siis Vane sõnul esmase juhiloa omanike suhtes eraldi statistikat kogutud ei ole. "Kui vaadata vanusegruppi 18-24 aastat, kuhu kuulub suurem osa esmastest juhtidest, siis neid on sõiduautojuhina õnnetusse sattunud viimastel aastatel vähem."

Vane selgitab: viimase 12 kuu jooksul aastatel 2012-2013 oli noorte juhtidega õnnetusi 234, aastatel 2011-2012 aga sama aja jooksul 287. 2010. aastal sattus sõiduautojuhina inimkannatanuga liiklusõnnetusse 22 noort 10 tuhande noore kohta, sel aastal 20.

"Noored sõiduautojuhid põhjustavad küll arvuliselt varasemast vähem inimkannatanutega liiklusõnnetusi, kuid pigem on selle põhjuseks mitte noorte teadlikkuse kasv, vaid viimastel aastatel jõudsalt vähenenud noorte koguarv. Risk sõiduautot juhtides raskesse õnnetusse sattuda on noortel jätkuvalt kordades kõrgem kui vanemaealistel juhtidel, eriti maanteeliikluses ja väikelinnades," selgitas Vane.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (MKM) saatis hiljuti kooskõlastusele liiklusseaduse muutmise eelnõu, millega muuhulgas muudetakse algaja juhi tunnusmägi ehk "vahtralehe" kasutamine vabatahtlikuks.

Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Partsi sõnul peab liiklusohutuse ja –teadlikkuse parandamine olema kõigi ühine eesmärk. "Seadus ise ei sunni inimesi ettevaatlikkusele, vaid seab selleks raamid. Igaüks ise peab käituma liikluses mõistlikult ja teisi arvestavalt," ütles ta ministeeriumi vahendusel.