Kaljas rääkis Delfile, et küsimus ei ole selles, miks kaubanduskeksuse lagi alla kukkus, vaid selles, miks ta nii kaua üldse püsis.

Ta nimetas fermi ühenduse dimensioneerimist äpardunuks ja märkis, et selliseid ühendusi on meie ehitistel kasutatavates konstruktsioonides kahjuks liiga palju.

Kui koormus lisati, siis see katus kohe alla ei kukkunud, see võttis aega enne kui tapid ja ühendused ära "roomasid". Efektiivne fermi kõrgus vähenes ja tekkisid palju suuremad tõmbepinged, mis ületasid poltide kandevõime. 
Toomas Kaljase joonis

"Kui insener peaks pimesi tegema arvutusi, siis ta ennustaks selle kandevõimeks palju väiksemad raskused," rääkis Kaljas. Tema sõnul on täiesti ime, kuidas selline karkass üldse püsida sai.

Kaljase sõnul on projekteerimisel ära ununenud koormus, mis sinna peale tuleb või seda lihtsalt ei arvutatudki. 

Kaljase sõnul oleks konstruktsioonis pidanud olema vähemalt kolm korda rohkem polte või oleks need pidanud olema palju suuremad.
Toomas Kaljase joonis

Kaljas leiab, et kokkuvarisenud hoone põrand on täiesti korralik, sest on ennast juba traagilise katse käigus tõestanud. Kui ikka mitme meetri kõrguselt kukub alla mitu tonni raskust ja ehitis peab vastu, siis ei ole seda inseneri sõnul vaja lammutada ja sellele vundamendile võib rajada uue hoone.

Kaljas on teinud kõik arvutused ja analüüsid omal algatusel ja kaalub Riia kaubanduskeskuse näite varal oma doktoritöö kirjutamist.

Kaljast ei ole eksperdina palganud ükski juhtunuga seotud osapool.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid