Näoraamatu sõbralistis figureerib mul üks kahekümnendates eluaastates eraklik neiu, kes iga jumala päev postitab mingeid maailmapäästmise fotosid. Viimane piisk karikasse saabus, kui naine lisas võrdlevad fotod Amazonase vihmametsast, kuidas seal 1989. aastal oli laiunud meeletu mets ja 2013. aastal vaid väikene ribake puid. Lisasin ta appikarje alla kommentaari: "Oled sa ise seal kohapeal käinud, et julged väita nagu oleks tegu üldse samas kohas pildistatud fotodega?". Neiu vastas keskmisele vandenõulasele kohaselt: "Mõte on ju oluline."

Seda sama mõtte olulisuse ülistamist olen varem kuulnud paaniliste loodusearmastajate suust. Sain ühelt noormehelt kõvasti sugeda, kui julgesin linnalinde, vareslasi, hakke ja kajakaid maha teha. Noormees ründas mind kohe legendaarse väitega: inimene ise olevat kajakalt ja vareslastelt kodukoha metsa käest ära võtnud. Juhtisin tähelepanu faktile, et metsikus looduses ei saagi eelmainitud liigid nii rõõmsalt paljuneda. Jällegi olevat mina rumal, kuna ma ei adu loo "mõtet".

Vandenõudele keskendunud veebisaidid armastavad šokeerida. Tuuakse välja erinevat statistikat ja koledaid numbreid, kuidas me ise oma planeeti meelega hävitame ja ei suuda head peremehed olla. Meelde on jäänud mõnevõrra humoorikas videoklipp, kus Maale sattunud inimene kohe võimutsema hakkab. Madusid kohates rebib ta need omale jalavarjudeks, hülgele virutab nuiaga pähe ning tõmbab veelooma naha omale selga. Klipp lõppeb muidugi troostitult: oma võidukäigul on see barbar kogu maa prügiga katnud ning istub uhkelt kuningatoolil keset rämpsumäge. On see ajupesu tunnistamise või ärkamise hetk?

Ma pole siiani aru saanud, mis kasu on sellest, kui me kõik n-ö ärkame? Kas siis järsku muutub maailm paremaks paigaks ning tehased lõpetavad töö? Hakkame omale pilliroost viiskusid voltima ja linnatänaval lambaid kasvatama? Mis on see suund, kuhu vandenõusid tootvad grupeeringud järgijaid viia soovivad?

Üks kõhklemapanev ajupesu-teema puudutab pideva pealtkuulamise ja jälgimisega hirmutamist. No mida on ühel ametnikul peale hakata kõnega, kus ma oma naisel palun poest piima tuua või ütlen talle mõne armastusavaluduse? Selliseid kõnesid tehakse päevas lugematul arvul ning nende pealtkuulamiseks peaks tööl olema iga inimene siin planeedil.

Aga vandenõukarussell ei peatu. See liigub kenakese hooga ning on pead hulluks ajanud tuhandetel inimestel. Olgu see siis nende religioon - midagi on vaja siin ateistlikus Eestis ju uskuda.