Assange varjab ennast alates 2012. aasta juunist Rootsile väljaandmise eest Ecuadori saatkonnas Londonis. Rootsis tahetakse teda üle kuulata seoses kahe väidetava seksuaalkuriteoga, vahendab AFP.

Assange väidab aga, et teda sunnib ennast varjama hirm USA-le väljaandmise ees, kus teda ootaks kohtuprotsess USA salajaste sõjaliste ja diplomaatiliste dokumentide avaldamise eest WikiLeaksis.

Washington Post kirjutas aga, et USA justiitsministeerium on praktiliselt otsustanud, et ei esita Assange'ile süüdistust.

Valitsuse juristid leiavad, et nad ei saa Assange'ile süüdistust esitada, ilma et esitaksid süüdistuse ka USA ajakirjanikele ja uudisteväljaannetele, mis on lekete avaldamisest osa võtnud, mida aga ei kavatseta teha, kirjutas Washington Post.

Assange'ile tuleks süüdistus esitada millegi muu eest kui informatsiooni avaldamine, näiteks arvutivõrku sissemurdmise eest, ütles USA justiitsministeeriumi endine pressiesindaja Matthew Miller AFP-le.

„Tundub, et nad pole seda tuvastanud,“ ütles Miller, vaatamata kolm aastat kestnud uurimisele.

Milleri sõnul on Assange'i olukord sarnane USA rahvusliku julgeoleku agentuuri (NSA) endise kaastöötaja Edward Snowdeni lekitatud informatsiooni avaldanud Guardiani ajakirjaniku Glenn Greenwaldi omaga.

USA justiitsminister Eric Holder ütles varem sel kuul intervjuus Washington Postile, et justiitsministeerium püüab endiselt Snowdenit kodumaale tuua, kuid neil pole mingit kavatsust Greenwaldile süüdistust esitada.

„USA seaduste järgi on salastatud informatsiooni lekitamine absoluutselt kuritegu,“ ütles Miller. „Aga salastatud informatsiooni avaldamine on hoopis teine küsimus ja kellelegi pole kunagi salastatud informatsiooni avaldamise eest süüdistust esitatud.“