Nõmme linnaosa avalike suhete nõunik Jukko Nooni ütles Delfile, et tegemist on paljulapselise perega, kes elavad toetustest. Prügi metsa alla viimise põhjuseks oli, et pere hakkas kolima ja otsustas üleliigsetest asjadest vabaneda. Vaata videost!

„Nad on tunnistanud, et nende initsiatiivil viidi need asjad metsa alla,“ ütles Nooni. „Konteineri tellimine oleks olnud nende hinnangul liiga kallis.“

Nõmme linnaosa tellis metsa alla viidud toidu- ja riideabi koristamiseks kaks kontenerit. Prügi äraviimine läks linnaosale maksma 170 eurot. Asja menetleb ka Tallinna munitsiplaalpolitsei.

„Kui mupo neil trahvi teeb, siis linnaosavalitsus peab selle kaudselt kinni maksma,“ tõdes Nooni. Otse perele makstavatest toetustest midagi kinni pidada ei saa, sest need makstakse vastavalt seadusele.

Sagedusega kord kuus tuleb Nõmme linnaosal nii suuri isetekkinud prügihunnikuid koristada lasta.

Nõmme linnaosa valitsuse sotsiaalhoolekande osakonna juhataja Viire Saare sõnul on inimesed üldiselt abi üle tänulikud ja see rõõmustab neid.

"Kuid nagu ühiskonnas on erinevaid inimesi, nii on ka abi soovijate reaktsioonid abile erinevad. Kuna igasuguse abi saamine on vabatahtlik ja me kellelegi vägisi oma abi peale ei pressi, siis peaks igaüks saama selle, mida ta vajab. Personaalsete annetustega me kokku ei puutu. Kui ei sobi ühele inimesel, siis sobib kellelegi teisele," rääkis Saar.

Ta möönis, et Euroopa Liidu sekkumisvarude jagamise puhul on küll kohatud suhtumist "kellele seda vaja", "mõttetu kaup" või "miks te meid mõnitate", aga need on vaid üks protsent abi saajatest.

"Kui inimene on teatud eluetapil kogenud puudust, siis on näiteks toiduainete kogumine, kui selleks on võimalust, isegi seletatav ja nii võivad toiduained ka halvaks minna," leidis Saar.

Tema sõnul on igas riigis inimesi, kes kasutavad ära võimalusi, mitte tööd teha ja elatuda abist, aga neid on tema hinnangul alati marginaalne hulk.

"Üldiselt on inimesele oluline tulla endaga ise toime ja tööl käimine on rahuldust pakkuv tegevus ja "toidab" inimese erinevaid vajadusi," arutles Saar. Tema sõnul on oluline on see, et riik ja kohalikud omavalitsused tagaksid süsteemi, mis võimaldaks toimetuleku olukorras, kus inimesed on kaotanud töö- või teenimisvõimaluse.

Eestis on toimetulekupiir hetkel 76,70 eurot, mille eest tuleb osta söök, riided, hügieenitarbed. Saare hinnangul ei võimaldaks see summa kuritarvitusi.