1823. aastal omaks võetud ja tollase presidendi James Monroe järgi nime saanud doktriini järgi vaadeldi Euroopa riikide igasuguseid katseid koloniseerida maad Põhja- või Lõuna-Ameerikas agressiooniaktina ja see nõudis USA sekkumist, vahendab AFP.

„Doktriin, mis kannab (Monroe) nime kinnitas meie volitusi sekkuda ja seista vastu Euroopa riikide mõjule Ladina-Ameerikas,“ ütles Kerry audientsil Ameerika riikide organisatsioonis (OAS). „Ja läbi meie riigi ajaloo on teineteisele järgnevad presidendid seda doktriini kindlustanud ja teinud samasuguse valiku. Täna aga oleme me teinud teistsuguse valiku. Monroe doktriini ajastu on läbi.“

„Suhted, mille poole me püüdleme ja mille edendamiseks me oleme palju vaeva näinud, ei seisne Ühendriikide deklaratsioonis selle kohta, kuidas ja millal me sekkume teiste Ameerika riikide asjadesse. Need seisnevad selles, et kõik meie riigid näevad teineteist võrdsetena, jagavad vastutust, teevad koostööd julgolekuküsimustes ning ei järgi mitte doktriini, vaid otsuseid, mida me teeme partneritena, et edendada väärtusi ja huve, mida me jagame,“ ütles USA riigisekretär.

Kerryt kritiseeriti varem sel aastal, kui ta ütles USA kongresmenidele, et „läänepoolkera on meie tagahoov“. Mõnedes Ladina-Ameerika riigijuhtides tekitas see pahameelt.

Boliivia president Evo Morales saatis pärast seda kõnet välja USA abiagentuuri USAID ning mõistis hukka USA, mis ilmselt mõtleb, et võib endiselt manipuleerida poliitiliselt ja majanduslikult. See kuulub Moralese sõnul minevikku.

Kerry näis sellega esmaspäeval nõustuvat öeldes: „Palju aastaid tagasi dikteerisid Ühendriigid poliitika, mis defineeris poolkera paljudeks aastateks pärast seda. Me oleme selle ajastu läbinud ja täna peame me minema veelgi kaugemale... See nõuab julgust ja tahet muutusteks, kuid eelkõige nõuab see kõrgemat ja sügavamat koostöötaset meie kõigi vahel, meie kõigi vahel koos võrdsete partneritena sellel poolkeral.“