Riigikohus: seadus ei nõudnud väidetavalt nelikmõrva sooritanud mehe vangi mõistnud kohtuniku arutelust eemaldamist
Eesti Ekspress on korduvalt kirjutanud Nikolajevi süüdimõistmise kummalistest asjaoludest, mille tõttu tekkis mulje, et ta on 1998. aastast istunud vangis nelikmõrva eest, mida ta ei sooritanud.
Riigikohus võttis seejärel menetlusse Nikolajevi taotluse tema süüasja uueks arutamiseks. Reede õhtupoolikul kuulutas riigikohus otsuse, millega jäeti eluks ajaks vangi mõistetud Nikolajevi taotlus rahuldamata. Antud otsuse tegemisel osales ka Kergandberg, kes aastal 2000 oli üks Nikolajevi eluks ajaks vangi mõistnud riigikohtunikke.
Riigikohus kommenteeris, et riigikohtu kriminaalkolleegium leidis kaitsja esitatud taandamistaotlust arutades oma 17. oktoobri määruses, et kuna kohtuniku osalemine riigikohtu kriminaalkolleegiumis ei ole KrMS § 49 lg 2 kohaselt taandumise alus sama kriminaalasja edasisel menetlemisel riigikohtus, ei ole alust arvata, et Kergandbergi osalemine Nikolajevi kaitsja teistmisavalduse läbivaatamisel tekitaks kahtlusi kohtumenetluse erapooletuses.
Reede õhtupoolikul kuulutas riigikohus otsuse, millega jäeti rahuldamata eluks ajaks vangi mõistetud Anatoli Nikolajevi taotlus tema süüasja uueks läbivaatamiseks.
Nelikmõrvas süüdi mõistetud Nikolajev (täpsemalt tema kaitsja Antti Aasmaa) rõhus teistmisavalduses sellele, et 1998. aasta kevadest saadik vangis istuva mehe süüdimõistmine polnud õiglane, kuna: 1) prokuratuur loobus süüdistusest, 2) ainsaks süütõendiks oli tema enda (tegelikkusele mittevastavaid detaile sisaldav) ülestunnistus ning 3) politseinikud piinasid võtmetunnistajat süüstavate ütluste saamiseks.
Riigikohus ei pööranud neile väidetele suuremat tähelepanu – teisisõnu, ei süvenenud teistmisavalduses ja ka ajakirjanduses avaldatud kahtlustesse, et inimene on eluks ajaks vangi pandud ilma, et tema süü kohta oleks ainsatki tõendit, kirjutas Eesti Ekspressi ajakirjanik Janar Filippov.
